Alan Turing

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Alan Turing
Turing statue Surrey.jpg
Alan Turing
Sünniaeg 23. juuni 1912
Sünnikoht Maida Vale, London, Inglismaa,
Ühendkuningriik
Surmaaeg 7. juuni 1954 (41-aastaselt)
Surmakoht Wilmslow, Cheshire, Inglismaa,
Ühendkuningriik
Elukoht Ühendkuningriik
Kodakondsus Briti
Rahvus inglane
Tegevusala Matemaatika
Krüptoloogiline analüüs
Informaatika
Töökoht Cambridge'i Ülikool
Riiklik Koodi- ja Šifreerimiskool (GCCS)
National Physical Laboratory
Manchesteri Ülikool
Haridus King's College, Cambridge
Princetoni Ülikool
Tuntumad tööd Peatumisprobleem
Enigma krüptoloogiline analüüs
Automatic Computing Engine
Turingi mustrid
Turingi masin
Turingi test
Tunnustused Briti impeeriumi ordu ohvitser (OBE)
Kuningliku Seltsi liige

Alan Mathison Turing (23. juuni 1912 London7. juuni 1954) oli Briti matemaatik, loogik, informaatik ja krüptoloog. Teda peetakse üheks informaatika ja tehisintellekti loojaks.

Tema poolt kirjeldatud Turingi masin on üks algoritmi mõiste mõjukamaid formaliseeringuid. Samuti pärineb temalt üks Churchi teesi sõnastus.

Teise maailmasõja ajal tegeles Turing Bletchley Parkis krüptograafiaga. Ta oli lühikest aega Maja 8 juhataja ja osales sakslaste mereväe Enigma koodi murdmisel. Ta aitas välja töötada mitmeid seadmeid ja tehnikaid, mis aitasid koodi murdmisele kaasa.

Pärast sõda projekteeris ta Londonis Rahvuslikus Füüsikalaboratooriumis ühe esimese programmeeritava elektronarvuti ACE. Tema artikkel "Computing machinery and intelligence" oli teedrajav tehisintellekti alal. Aastal 1948 liitus ta Max Newmani arvutilaboriga Manchesteri Ülikoolis ja töötas Manchesteri arvuti arenduse kalla. Tollal populaarse vaidluse tõttu, kas masin võib asendada inimest, sõnastas ta Turingi testi, mille järgi saab otsustada, kas tehisintellekt suudab mõelda nii nagu inimene. Alates 1952. aastast kuni surmani töötas Turing matemaatilise bioloogia alal.

Alan Turing mõisteti 1952. aastal süüdi homoseksuaalsuses ja vanglasse sattumise vältimiseks nõustus ta hormoonraviga. Turing jäeti ilma turvapääsmetest ja võimalusest töötada valitsuse heaks krüptograafia alase konsultandina. Süüdi mõistmisega kaasnevate ebameeldivuste tõttu sooritas Turing 1954. aastal, natuke rohkem kui kaks nädalat enne oma 42. sünnipäeva enesetapu, süües mürgitatud õuna.[1] Peale vastavasisulist internetikampaaniat vabandas Briti peaminister Gordon Brown 2009. aastal ametlikult Briti valitsuse nimel Alan Turingile osaks saanud kohtlemise eest.[2][3][4] Kuninganna Elizabeth II andis Turingile 24. detsembril 2013 postuumselt armu ja tühistas süüdimõistva otsuse.[5]

Aasta 2012 kuulutati Alan Turingi Aastaks ja selle raames toimus üle maailma mitmete ülikoolide juures üritusi tema elutöö tunnustamiseks.[6]

Lapsepõlv ja noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turingi ema jäi lapseootele Chhatrapuris, Orissas, tollases Briti Indias.[7][8] Tema isa oli Julius Mathison Turing, kes töötas India Tsiviilteenistuses. Tema ema oli Ethel Sara Stoney (1881–1976), Madrase Raudtee peainseneri Edward Waller Stoney tütar.[9] Vanemad soovisid, et nende laps kasvaks üles Inglismaal ja pöördusid seetõttu sinna tagasi ning asusid elama Maide Valesse Londonis.[10] Maja, kus Turing 23. juunil 1912. aastal sündis, on märgistatud sinise tahvliga.[11] Hiljem asus sinna hoonesse Hotell Colonnade.[7][12] Turingil oli ka vanem vend John. Kuna tema isa oli endiselt tsiviilteenistusega seotud, reisisid tema vanemad Turingi lapsepõlves pidevalt Hastingsi[7] ja India vahet. Pojad jäeti ühe erusõjaväelase ja tema naise hoole alla Inglismaale. Märgid Turingi suurtest vaimsetest võimetest avaldusid juba varases nooruses.[10]

King's College, Cambridge's, kus Turing õppis aastatel 1931–1935. Sealne arvutiruum on tema järgi nimetatud.

Kui Turing oli kuueaastane, panid vanemad ta St Michaeli kooli St Leonards-on-Sea's, aadressil 20 Charles Road. Kooli direktriss märkas tema annet juba varakult, nagu ka mitmed tema hilisemad õpetajad. Aastal 1926, kui Turing oli 14-aastane, läks ta tuntud sõltumatusse Sherborne'i kooli Sherborne'is, Dorsetis. Tema esimene koolipäev uues koolis kattus 1926. aasta üldstreigiga. Sellele vaatamata oli Turing otsustanud esimesel päeval kindlasti kohal olla ja sõitis seetõttu Southamptonist üksinda jalgrattaga 97 kilomeetri (60 miili) kaugusele kooli, peatudes ööseks ühes võõrastemajas.[13]

Turingi loomulik kalduvus matemaatika ja teaduse poole ei jätnud Sherborne'is mõningatele rohkem klassikalist haridust hindavatele õpetajatele head muljet. Tema direktor kirjutas vanematele, et nende poeg peaks püüdlema "harituse" poole. Kuid kui ta peaks jääma puhtalt "teadusspetsialistiks", siis polevat tema koht piiramata õppimisõigusega koolis.[14] Sellest hoolimata jätkas Turing endale meelepärastes ainetes suurepäraste tulemuste näitamist ja suutis 1927. aastal lahendada juba väga keerulisi probleeme ilma, et oleks isegi elementaarset calculust õppinud. Aastal 1928 puutus tollal 16-aastane Turing esmakordselt kokku Albert Einsteini töödega. Vähe sellest, et ta nende sisu mõistis, suutis ta nende põhjal tuletada ka Einsteini kahtlused Newtoni seaduste osas, kuigi neid tekstis selgelt välja ei olnud toodud.[15]

Turingit innustas õpingutel lähedane sõprus veidi vanema kaasõpilase Christopher Morcomiga, kes oli ühtlasi tema esimene armastus. Morcom suri ootamatult 13. veebruaril 1930. aastal,[9] ainult mõni nädal peale viimase semestri algust. Talle sai saatuslikuks veiste tuberkuloos, millesse ta oli haigestunud lapsena nakatunud lehma piima juues.[16] See sündmus purustas Turingi usu jumalasse ja temast sai ateist. Ta võttis omaks veendumuse, et kõik fenomenid, sealhulgas inimese aju töö, on olemuselt materialistlikud.[17] Siiski säilis temas usk hinge surematusesse.[18]

Ülikool ja töö arvutatavuse kallal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alan Turingi pronkskuju Sackville'i pargis Manchesteris

Peale Sherborne'i lõpetamist jätkas Turing õpinguid Cambridge'is King's College'is. Seal omandas ta esmaklassiliste tulemustega aastatel 1931–1934 bakalauruse kraadi matemaatikas. Väitekirja eest, millega ta tõestas tsentraalse piirteoreemi, võeti ta 1935. aastal vastu King's College seltsi liikmeks. Turing oli siis kõigest 22-aastane.[19] Turingi liikmeks võtmist ei seganud ka tõsiasi, et talle oli jäänud märkamata Jarl Waldemar Lindebergi tõestus sama teoreemi kohta 1922. aastast.[20]

Saksa matemaatik David Hilbert oli 1928. aastal juhtinud tähelepanu otsustusprobleemile (Entscheidungsproblem). Oma monumentaalses töös "On Computable Numbers, with an Application to the Entscheidungsproblem"[21], reformuleeris Turing Kurt Gödeli 1931. aastal saadud tulemused tõestuste piiratuse ja arvutamise kohta ning asendas Gödeli aritmeetika põhise formaalse keele formaalsete ja lihtsate hüpoteetiliste seadmetega, mis said hiljem tuntuks Turingi masinatena. Ta tõestas, et sellised masinad suudavad teostada iga mõeldava matemaatilise arvutuse juhul, kui see esitatakse algoritmina. Järgmiseks tõestas ta, et Entscheidungsproblem ei ole tegelikult lahenduv, näidates, et peatumisprobleemi üle ei ole võimalik otsustada: algoritmiliselt ei ole võimalik otsustada, kas konkreetne Turingi masin üldse kunagi seisma jääb.

Turingi tõestus avaldati natuke peale Alonzo Churchi analoogset tõestust lambda calculuse abil, kuid Turing ei olnud oma tööd kirjutades, Churchi tööga kursis.[22] Turingi lähenemine oli oluliselt mõistetavam ja intuitiivsem. See oli ka uuenduslik, võttes kasutusele "Universaalse masina" mõiste (tänapäeval tuntud kui Universaalne Turingi masin). Idee seisnes selles, et selline masin võib täita ükskõik millise teise masina ülesandeid ehk on tõestatult võimeline arvutama kõike, mis on üldse arvutatav. Turing kirjutab oma mälestustes, et oli pettunud oma 1936. aasta töö vastuvõtus. Nimelt oli ta seal lisaks muule kasutusele võtnud ka määratavate numbrite (definable numbers) mõiste, kuid selle reageeris ainult kaks inimest: Heinrich Scholz ja Richard Bevan Braithwaite.

Septembrist 1936 kuni juulini 1938 veetis Turing suurema osa ajast Institute for Advanced Study-s, Princetonis, New Jerseys Alonzo Church'i käe all õppides. Lisaks oma puhtalt matemaatika alasele tööle õppis ta ka krüptoloogiat ja ehitas kolm astet neljaastmelisest elektromehaanilisest binaararvude korrutist.[23] Ta sai doktorikraadi 1938. aasta juunis Princetoni Ülikoolist oma väitekirja Systems of Logic Based on Ordinals eest[24]. Oma töös tutvustas ta järgarvude loogika (ordinal logic) kontseptsiooni ja võttis kasutusele suhtelise arvutamise (relative computing) mõiste, kus Truingi masinat täiendati nii nimetatud "oraaklitega", mis võimaldasid uurida probleeme, mida Turingi masin ise lahendada ei suutnud.

Tagasi Cambridges olles kuulas ta Ludwig Wittgensteini loenguid matemaatika aluste kohta.[25] Neil tekkisid tulised vaidlused ja erimeelsused, kuna Turing kaitses formalismi ja Wittengstein väitis, et matemaatika ei avasta ühtegi absoluutset tõde, vaid leiutab neid.[26] Samal ajal asus Turing poole kohaga tööle Valitsuse Koodide ja Šifrite Kooli (Government Code and Cypher School ehk GCCS).

Krüptoanalüüs[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaks majakest tallihoovis Bletchley Parkis, kus Turing aastatel 1939–1940 enne Maja 8-sse kolimist töötas

Turing oli Teise maailmasõja ajal üks peamistest Saksa šifrite murdjatest Bletchley Parkis. Ajaloolane ja sõjaaegne koodimurdja Asa Briggs on öelnud:

Vaja oli erakordset talenti, Bletchley's oli vaja geeniust ja Turing oli selleks geeniuseks

[27]

Turing oli alates 1938. aasta septembrist osaajaga töötanud Riiklik Koodi- ja Šifreerimiskooli heaks, mis oli Briti koodimurdmisorganisatsioon. Ta töötas koos šifreerimiskooli kogenud koodimurdja Dilly Knoxiga ja keskendus Enigma krüptoanalüüsile.[28] Kohtumisel Varssavis 1939. aasta juulis andsid Poola Šifribüroo esindajad brittidele ja prantslastele edasi info Enigma rootorite juhtmestiku ehituse ja oma dešifreerimismeetodi kohta. Varsti peale seda asusid Turing ja Knox välja töötama töökindlamat meetodit Enigma sõnumite dešifreerimiseks.[29] Poolakate meetod tugines ebakindlale indikeerimisprotseduurile, mida sakslased tõenäoliselt muuta võisid ja 1940. aasta mais ka muutsid. Turing kasutas üldisemat lähendust ja kasutas spikri põhist dešifreerimist (crib-based decryption) mille tarbeks koostas esialgse funktsionaalse kirjelduse bombe jaoks.

Päev peale seda, kui Ühendkuningriik olid Saksamaale sõja kuulutanud, kandis Turing endast ette Bletchley Parkis, oma sõjaaegsel ametikohal.[30] Kirjeldus bombe jaoks oli esimene viiest suurest krüptoanalüütilisest saavutusest, millega Turing sõja ajal hakkama sai. Teised neli olid Saksa mereväe indikeerimisprotseduuri deduktsioon, bombe-de töö tõhustamine statistiliste meetodite abil (nii nimetatud Banburismus), Lorenz SZ 40/42 rataste ülekandeseadistuste ära arvamise protseduuri väljatöötamine ja sõja lõpupoole kaasaskatava turvalise kõne skrambleri loomine Hanslope Parkis, koodnime Delilah all.

Turingil oli Bletchley Parkis ekstsentriku maine. Kolleegid tundsid teda hüüdnime "Prof" all ja tema Uurimus Enigma kohta (Treatise on Enigma) oli tuntud kui "Prof-i raamat" (The Prof's Book).[31] Krüptoanalüütik Jack Good, kes koos temaga töötas on Turingi kohta Ronald Lewinile öelnud:

Igal aastal juuni esimesel nädala tabas teda kohutav heinapalavik ja jalgrattaga tööle sõites kandis ta õietolmu vältimiseks sõjaväe gaasimaski. Tema jalgrattal oli üks viga: kett jooksis kindla intervalli tagant maha. Selle asemel, et lasta ratas ära parandada, luges ta mitu korda pedaalid ringi käisid ja peatus õigel ajal, et ketti käsitsi kohendada. Veel ühe veidrusena pani ta oma tassi ketiga radiaatori toru külge, et seda ära ei varastataks

[32]

Bletchley's töötades jooksis Turing, kes oli andekas pikamaajooksja, mõnikord tähtsatele koosolekutele 64 km (40 miili) kaugusele Londonisse[33] ja seda veel maailmatasemel ajaga. Tema isiklik rekord maratonijooksus 2:46.03 oli ainult 11 minutit aeglasem kui 1948. aasta suveolümpiamängude võitjal.[34]

Aastal 1945. tehti Turingist sõja aegsete teenete eest Välisministeeriumis Briti impeeriumi ordu ohvitser, kuid tema tegelik töö jäi aastateks saladuseks.[35]

Turingi–Welchmani bombe[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täielik ja töötav koopia bombe-st.

Mõne nädala jooksul peale Bletchley Parki jõudmist[30] oli Turing koostanud kirjelduse elektromehaanilise masina kohta, mis suutis Enigma koode murda efektiivsemalt, kui Poola bomba kryptologiczna. Uue seadme nimi tuletati poola seadme nimest. Väikeste lisadega, mida soovitas matemaatik Gordon Welchman, sai bombe-st üks peamisi automaatseid tööriistu, millega Enigma koode murti. Jack Good arvas:

Turingi kõige olulisem panus oli minu arvates bombe krüptoanalüütiline masin. Põhimõtteliselt seisnes tema idee ühe loogika teoreemi kasutamises, mis treenimata kõrvale tundub üsna absurdne; nimelt et vastuolust saab kõike järeldada.

[36]

Bombe otsis võimalikke õigeid Enigama kombinatsioone sõnumite dešifreerimiseks (rootorite järjekord ja asend, kommutatsioonipaneeli seadistus). Selleks kasutati spikrit (crib): krüpteerimata teksti fragmenti, mis sõnumis tõenäoliselt sisalduda võis. Bombe proovis kõiki võimalikke kombinatsioone (mida oli 1019, allveelaevade nelja rootoriga versiooni puhul 1022)[37] ja teostas spikrit aluseks võttes elektriliselt rea loogilisi deduktsioone. Kui tekkis vastuolu, kombinatsioon välistati. Kuna enamuse kombinatsioonide puhul tekkis vastuolu, jäid lõpuks järgi vaid mõned variandid, mida lähemalt uuriti.[38] Esimene bombe rakendati tööle 18. märtsil 1940 ja sõja lõpus oli neid juba üle kahesaja.[39]

Maja 8 ja Mereväe Enigma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alan Turingi kuju Bletchley Parkis. Valmistatud Sidney Franki tellimusel Stephen Kettle poolt.[40]

Turing otsustas ette võtta keerulise probleemi Saksa mereväe Enigma näol, "sest keegi teine ei tegelenud sellega ja ma sain selle ainult endale".[41] Turing lahendas põhiosa mereväe Enigma indikaatorite süsteemist, mis oli keerulisem kui teiste Saksa väeliikide Enigmadel, 1939. aasta detsembris.[41][42] Samal ööl mõtles ta välja järjendstatistika meetodi Mereväe Enigma lahtimurdmiseks, mis sai nimeks Banburismus. Abraham Wald nimetas seda tehnikat hiljem järjendanalüüsiks. Turing ise ütles, et "ma ei olnud kindel, et see praktikas töötab, tegelikult polnud ma päris kindel enne, kui see mõned päevad töötanud oli".[41] Ta leiutas mõõtühiku Ban tõesuse mõõtmiseks. Banburismus suutis teatud Enigma rootorite järjestused välistada ja seeläbi vähendas aega, mis kulus kombinatsioonide läbiproovimiseks bombega.

Aastal 1941 tegi Turing abieluettepanek kaastööajale Maja 8-s, matemaatikule Joan Clarke-le, kuid kihlus kestis vaid lühiajaliselt. Turing tunnistas kihlatule, et on homoseksuaalne, kuid väidetavalt viimast see avaldus eriti ei häirinud. Turing otsustas, et ei saa abielluda ja katkestas kihluse.[43]

Turing läks 1942. aasta novembris Ameerika Ühendriikidesse[44], kus ta töötas koos Ameerika mereväe krüptoanalüütikutega mereväe Enigma kallal ja bombe ülesseadmise juures Washingtonis. Lisaks aitas ta Belli Laboratooriumites turvalise kõne seadet välja töötada.[45] Ta naasis Bletchley Parki 1943. aasta märtsis. Tema äraolekul oli Maja 8 juhiks tõusnud Hugh Alexander, kes oli tegelikult de facto juht olnud juba mõnda aega, sest Turingile pakkus igapäevaasjade juhtimine vähe huvi. Turingist sai Bletchley Parkis krüptoanalüüsi konsultant.

Kaheldamatult oli Turingi töö Maja 8 edu aluseks. Algusaegadel oli ta ainus krüptograaf, kes pidas probleemi piisavalt tähtsaks, et sellega tegeleda. Ta ei ole vastutav mitte ainult suure osa teoreetilise töö eest, vaid ta jagab Welchmani ja Keeniga bombe leiutamise au. Alati on raske öelda, et keegi on absoluutselt asendamatu, kuid kui keegi Maja 8-s seda oli, siis Turing. Pioneeride töö kipub alati unustusehõlma vajuma, kui töö muutub rutiinseks ja kõike lihtsana näima paneb. Paljud meist Maja 8-s tundsid, et ülejäänud maailm ei mõistnud kunagi Turingi panuse tegelikku väärtust.

Hugh Alexander Turingi panusest.[46]

Turingery[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turing töötas 1942. aasta juulis välja tehnika, Turingery (naljatledes Turingismus)[47], Lorenzi šifrite vastu, mida kasutasid uued Saksa Geheimschreiber masinad. See oli rootoritega šifreerimisseadmega teleprinter, mille kohta Bletchley Parkis kasutati koodnime Tunny. Turingery oli meetod Tunny rootori rataste asendi väljauurimiseks.[48] Turing tutvustas Tunny kallal töötanute meeskonda Tommy Flowersile, kes Max Newmani juhtimisel ehitas Colossuse arvuti. Colossus oli esimene programmeeritav digitaalne arvuti, mis vahetas välja varasema lihtsama seadme (Heath Robinson). Selle suurem kiirus lubas efektiivselt rakendada statistilisi koodimurdmistehnikaid.[49] On ekslikult väidetud, et Turing oli võtmeisik Colossuse loomise juures. Turingery ja Banburismus kindlasti aitasid Lorenzi masina krüptoanalüüsi juures[50], kuid Turing ei olnud Colossuse loomisega otseselt seotud.[51]

Turvalise kõne seade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Ameerikas Belli Laborites töötamist[52], hakkas Turingit huvitama telefonikõnede elektrooniline šifreerimine ja sõja lõpu poole asus ta tööle Salateenistuse Raadioluure Osakonnas (Secret Service's Radio Security Service) Hanslope Parkis. Seal süvendas ta insener Donald Bayley kaasabil oma teadmisi elektroonikast. Koos konstrueerisid nad kaasaskantava turvalise kõne seadme, koodnimega Dellilah.[53] See oli mõeldud erinevate rakenduste jaoks, kuid seda ei saanud kasutada koos kaugside raadiotega ja see valmis üsna sõja lõpuosas, mistõttu seda ei jõutud praktiliselt kasutusele võtta. Turing demonstreeris seda ametiisikutele, šifreerides ja dešifreerides sellega ühe Churchilli kõne, kuid Delilah'it ei võetud kasutusele.[54] Turing oli ka Belli Laboratooriumite konsultandiks SIGSALY loomise juures. See oli turvalise kõne seade, mida kasutati sõja lõpuaastatel.[55]

Varased arvutid ja Turingi katse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1945 kuni 1947 elas Turing Richmondis, Londonis[56] ja töötas National Physical Laboratory's (lühendina NPL) ACE (Automatic Computing Engine) loomise kallal. Ta esitas 19. veebruaril 1946 teadustöö, mis sisaldas esimest detailset kavandit salvstatud programmiga arvuti jaoks.[57] Von Neumann'i mittetäielik First Draft of a Report on the EDVAC oli ilmunud veidi varem, kuid oli oluliselt vähem detailne ja NPL-i Matemaatika osakonna superintendandi John R. Womersley sõnade kohaselt "sisaldas ideid, mis kuulusid Dr Turingile".[58] ACE oli paljulubav projekt, kuid saladusteloor, mis sõja aegset tööd Bletchley Parkis kattis, põhjustas viivitusi ja Turing kaotas usu projekti. Ta võttis akadeemilise puhkuse ja naasis 1947. aasta lõpus Cambridgesse. Tema eemaloleku ajal ehitati Pilot ACE (lihtsustatud versioon ACE-st) ja esimene programm sellel käivitati 10. mail 1950. Kuigi Turingi ACE-d ei ehitatud kunagi valmis, võlgnevad paljud maailma arvutid nagu näiteks Ameerika Bendix G-15 sellele palju.

Saksa arvutipioneeri Heinz Billingu mälestuste kohaselt toimus 1947. aastal Göttingenis kohtumine, omamoodi kollokvium, kus osalesid Johny R. Womersley, Turing, Arthur Porter ja mõned saksa teadlased, nagu Konrad Zuze.[59] Sellel kohtumisel tekkinud ideede vahetusest sai alguse arvutite uurimine Göttingenis. Alan Turingi osalemine selle kohtumisel ei ole siiski päris kindel.[60]

Aastal 1948 sai ta Manchesteri ülikooli Matemaatikateaduskonna lektoriks ja aastal 1949. sai temast sealse Arvutilabori asedirektor. Ta töötas ühe varaseima salvestatava programmiga arvuti Manchester Mark 1 tarkvara kallal ja tegeles ka üldisemate probleemidega. Oma 1950. aastal ilmunud töös "Computing Machinery and Intelligence" tõstatas Turing tehisintellekti küsimuse ja sõnastas katse, mis hiljem on saanud tuntuks Turingi testina. Katse mõte on anda hinnang tehisintellekti tasemele. Idee seisnes selles, et arvutit saab tõeliselt intelligentseks lugeda siis, kui inimvaatleja ei suuda vestluse järgi aru saada, kas ta suhtleb inimese või masinaga.[61] Selles töös pakkus Turing, et täiskasvanu mõistuse simuleerimise asemel võiks simuleerida lihtsamat lapse mõistust ja seda siis õpetada. Internetis on levinud Turingi katsele vastupidine katse, nii nimetatud CAPTCHA test, mille eesmärk on aru saada, kas kasutaja on inimene.

Aastal 1948, töötades koos oma endise juhendatava David Gawen Champernownega hakkas ta kirjutama programmi male mängimiseks arvutile, mida polnud veel olemas. Aastal 1952 seda programmi ka katsetati, kuid kuna selle jaoks piisavalt võimsat arvutit ei olnud, siis simuleeris Turing ise arvutit. Iga käigu jaoks kulus tal pool tundi ja mängu käik salvestati.[62] Programm kaotas Turingi kolleegile Alick Glenniele, kuid olla väidetavalt võitnud Champernowne naist.

Turingi poolt välja pakutud Turingi test oli oluline ja talle omaselt provokatiivne panus tehisintellektiga seotud probleemide uurimisse, mis on tähtis ka tänapäeval.[63]

Aastal 1948. leiutas ta uue meetodi valemite maatriksi lahendamiseks, mis on tänaseni kasutusel.[64] Ta valiti 1951. aastal küllaltki noores eas Kuningliku seltsi liikmeks.[65]

Mustri moodustumine ja matemaatiline bioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turing töötas alates 1952. aastast kuni surmani 1954. aastal matemaatilise bioloogia, täpsemalt morfogeneesi kallal. Ta avaldas 1952. aastal sellel teemal artikli The Chemical Basis of Morphogenesis, esitades oma hüpoteesi mustrite moodustumisest.[66] Enim huvitasid teda Fibonacci lehemustrid: Fibonacci arvude esinemine taimede struktuuris. Ta kasutas valemeid (reaction–diffusion equations), mis on keskse tähtsusega mustrite moodustumise uurimisel. Tema hilisemad tööd jäid kuni 1992. aastani avaldamata, ilmudes koguteoses Collected Works of A.M. Turing. Tema panust sellel alal loetakse teedrajavaks.[67]

Karistus ebasündsuse eest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anthony Cave Browni raamatus , "C": The Secret Life of Sir Stewart Menzies, Spymaster to Winston Churchill on kirjutatud:

Menzies teadis, et Turing oli aktiivne ja agressiivne homoseksuaal; see oli selgunud üsna pea peale tema Bletchley Parki tööle asumist. Kuid kuna ta ei häirinud oma kolleege ja oli võimalik, et ta oli ainus mees Menzies'i teenistuses, keda sai nimetada asendamatuks, jätkati tema teenete kasutamist... 1944. aasta alguses tekkis kahtlus, et Turing oli mees, kes lähedalasuva tööstuslinna Lutoni avalikus raamatukogus koolipoisse ahistas. Kuigi mingeid süüdistusi ei järgnenud, otsustati, et korra ja distsipliini tagamise huvides tuleb ta eemaldada, kuid mitte enne, kui tema töö saab tehtud.

[68]

Turing kohtus 1952. aasta jaanuaris Manchesteris kino ees Arnold Murray'ga. Peale ühist lõunasööki kutsus Turing Murray nädalavahetuseks enda juurde ja kuigi Murray võttis kutse vastu, ei ilmunud ta välja. Nad kohtusid uuesti Manchesteris järgmisel esmaspäeval ja Murray nõustus Turingit koju saatma. Mõni nädal hiljem külastas Murray uuesti Turingi maja ja jäi nähtavasti ka ööseks.[69]

Kui Murray aitas kaasosalistel Turingi majja sisse murda, teatas viimane sellest politseile. Uurimise käigus tunnistas Turing Murrayga seksimist. Sellel ajal oli homoseksuaalsus Ühendkuningriigis illegaalne[70] ja mõlemaid süüdistati Criminal Law Amendment Act 1885'i paragrahvi 11 alusel jämedas ebasündsuses.[71]

Turingile anti valida: kas läheb vangi või saab tingimisi karistuse ja lepib hormoonraviga libido kahandamiseks. Ta nõustus keemilise kastreerimisega läbi östrogeeni süstide.[65]

Peale süüdimõistmist kaotas Turing oma turvapääsmed ja tal keelati jätkata krüptograafia alase konsultandina Valitsuse Peakorteris (Government Communications Headquarters lühendina GCHQ). Samal ajal valitses ärevus spioonide ja homoseksuaalsuse ärakasutamise osas nõukogude agentide poolt.[72] Seda enam, et hiljuti oli Cambridge'i viisiku kaks liiget, Guy Burgess ja Donald Maclean jäänud vahele kui KGB topeltagendid. Turingit ei süüdistatud kunagi spionaažis, kuid tal keelati rääkida oma sõjaaegsest tööst Bletchley Parkis.[73]

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turingi koristaja leidis tema surnukeha 8. juunil 1954, kuid ta oli surnud päev varem. Lahkamine tuvastas, et surma põhjustas tsüaniidimürgitus. Kui surnukeha leiti, lebas tema voodi kõrval pooleldi söödud õun. Proove küll ei võetud,[74] kuid mürgitatud õuna söömist on peetud kõige tõenäolisemaks mürgi manustamise viisiks. Surmapõhjuste selgitamiseks algatatud uurimise tulemusel leiti, et Turing oli sooritanud enesetapu ja ta tuhastati 12. juunil Woking'i krematooriumis.[75] Turingi ema väitis järjekindlalt, et tema poja surm oli õnnetus, mis oli põhjustatud Turingi lohakusest labori kemikaalide hoiustamisel. Biograaf Andrew Hodges on pakkunud, et Turing lavastas oma surma asjaolud tahtlikult nii ebaselgeteks, et jätta oma emale võimalus enesetappu mitte uskuda.[76] David Leavitt on arvanud, et Turing lavastas stseeni 1937. aasta filmist Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, mis oli Turingi lemmikmuinasjutt. Ta viitas asjaolule, et Turing nautis eriti stseeni, kus Kuri Nõid kastab õuna mürgi sisse.[77]

Epitaaf[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hyperboloids of wondrous Light

Rolling for aye through Space and Time
Harbour those Waves which somehow Might
Play out God's holy pantomime

Imelise Valguse Hüperboloidid
Rulluvad läbi Aja ja Ruumi igaviku
Hoia neid Laineid, mis kuidagi Võivad
Mängida osa Jumala pühas pantomiimis

[78]

Valitsuse vabandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

John Graham-Cumming algatas 2009. aasta augustis petitsiooni, mis kutsus Briti valitsust Alan Turingi ees homoseksuaalsuse eest karistamise eest postuumselt vabandama.[79][80] Petitsioon kogus tuhandeid allkirju.[81] Peaminister Gordon Brown tunnustas petitsiooni ja esitas 10. septembril 2009 vabanduse, kus kirjeldas Turingi kohtlemist "õõvastavana":[82]

Tuhanded inimesed on kokku tulnud, et nõuda tunnustust Alan Turingile ja tema õõvastava kohtlemise tunnistamist. Kuigi Turingit koheldi vastavalt tollastele seadustele ja me ei saa aega tagasi keerata, oli temaga tehtu täiesti ebaõiglane. Mul on hea meel öelda, kui kahju mul ja meil kõigil on temaga juhtunu pärast... Niisis, Briti valitsuse ja nende kõigi nimel, kes elasid vabana tänu Alani tööle, on mul au öelda: meil on kahju, sa väärisid palju paremat.

[83]

William Jones lõi 2011. aasta detsembris e-petitsiooni[84], mis nõudis Briti valitsuselt Turingi karistuse tühistamist:[85]

Me palume TM Valitsusel tühistada Alan Turingi karistus "jämeda ebasündsuse" eest. Ta mõisteti 1952. aastal süüdi "jämedas ebasündsuses" teise mehega ja sunniti läbima "organo-teraapia" ehk keemiline kastratsioon. Kaks aastat hiljem, kõigest 41 aastasena, tappis ta end tsüaniidiga. Alan Turingi tõukas kohutavasse meeleheitesse ja surma rahvas, kelle päästmiseks ta nii palju ära tegi. See jääb UK valitsuse ja ajaloo häbiplekiks. Amnestia võib seda kahju mõnevõrra parandada. See võib olla vabanduseks paljudele gei meestele, kes ei ole nii tuntud kui Alan Turing, kuid keda karistati samade seaduste alusel.

[85]

Petitsioonile kirjutas alla üle 21 000 inimese, kuid Lord MacNally ülemkojast lükkas selle tagasi:

Postuumset amnestiat ei saa Alan Turingi puhul sobivaks lugeda, kuna Turing mõisteti reeglite kohaselt süüdi teo eest, mis tol ajal oli kriminaalkuritegu. Talle oli teada, et tema tegu on seaduste vastane ja et tema üle mõistetakse kohut. On traagiline, et Alan Turing mõisteit süüd viisil, mis nüüd tundub julm ja absurdne- eriti veel arvestades tema suurt panust sõja võitmisel. Sellegipoolest nõudis tollane seadus karistamist ja on pikaajaline poliitika, et selliseid otsuseid aktsepteeritakse ning selle asemel, et muuta ajaloolist konteksti ja püüda parandada asju, mida ei saa parandada, tagada, et sellised ajad enam tagasi ei tuleks.

[86]

Tähtaja lõpuks 23. novembril 2012 oli petitsioonile allkijra andnud 37 400 inimest.[84] Juhul, kui allkirju oleks kogunenud vähemalt 100 000 võinuks Alan Turingi küsimuse tõstatada parlamendi Alamkojas.[85]

Tunnustus ja mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sinine tahvel, mis märgib Turingi kodu Wilmslow's Cheshire's

Kuninglik Ühing avaldas varsti Peale Turingi surma (ajal, kui tema sõjaaegsed tööd olid veel salastatud) tema biograafia:

Kolm enne sõda ilmunud märkimisväärset tööd kolmel väga erineval matemaatilisel teemal, annavad aimu saavutustest, mis oleks võinud tulla, kui ta oleks kriitilisel hetkel asunud mõne suure probleemi kallale. Oma töö eest Välisministeeriumis sa ta OBE nimetati ta Briti Impeeriumi Ohvitseriks (inglise keeles Officer of the Most Excellent Order of the British Empire (OBE))

[87]

Alates 1966. aastast on Arvutustehnika Assotsiatsioon (Association for Computing Machinery) välja andnud Turingi Auhinda, mida antakse isikliku panuse eest arvutitehnika arengusse. Seda peetakse arvutimaailma suurimaks auhinnaks ja võrväärseks Nobeli Preemiaga.[88]

Turingi biograaf Andrew Hodges avas 23. Juunil 1998. aastal, tema 86. sünnipäeval tema sünnikohas ja lapsepõlvekodus ametliku sinise märgi.[89][90] Tema 50. surmaastapäeva mälestuseks avati 7. juunil 2004. aastal mälestustahvel tema endises kodus Hollymeade's, Wilmslow's, Cheshire's.[91]

Ajakiri Time Magazine valis Turingi 100 kõige tähtsama 20. sajandi inimese hulka tema panuse eest arvutite arengusse. Ajakiri märkis et: "On fakt, et igaüks kes toksib klaviatuuri, avab tabelarvutus- või tekstitöötlusprogrammi, töötab Turingi masina kehastusega."[17] BBC üleriigiline küsitlus paigutas Turingi 100 Suurima Briti hulka.[92] The Princeton Alumni Weekly koostas 2008. aastal nimekirja kõige mõjukamatest Princetoni Ülikooli vilistlastest läbi ajaloo ja Alan Turing platseerus teisele kohale ameerika presidendi James Madisoni järele.[93]

Saint Vincent ja Grenadiinid andsid 13. märtsil 2000 välja markide seeria, millega tähistati 20. sajandi suurimaid saavutusi. Ühel neist, pealkirjaga "1937: Alan Turingi digitaalsete arvutite teooria", on äratuntav Alan Turingi portree, taustaks nullid ja ühed.[94]

Surrey Ülikoolis avati Turingi 50 surmaaastapäeva puhul 28. oktoobril 2004. aastal tema pronksist skulptuur. Selle autor oli John W. Mills ja see kujutab teda läbi ülikoolilinnaku raamatuid kandmas.[95] Bletchley Parkis avati 19. juunil 2007 tema elusuuruses kuju. See on valmistatud Walesi kildist ja kaalub 1,5 tonni. Kuju autor on Stephen Kettle, kes valmistas selle ameerika miljardäri Sidney Franki tellimusel.[40]

Bostoni Pride nimetas Turingi 2006. aastal Au-Peamarsaliks (Honorary Grand Marshal).[96]

Turing oli üks neljast matemaatikust, keda käsitleti 2008. aasta BBC dokumentaalfilmis "Ohtlikud teamised" ("Dangerous Knowledge").[97]

Apple arvutite logo peetakse tihti ekslikult austusavalduseks Alan Turingile ja õunast võetud ampsu viiteks tema enesetapu meetodile.[98] Nii logo autor[99], kui Apple on sellist seost eitanud.[100]

Turingi Teise maailmasõja aegsed tööd pandi 2011. aastal oksjonile. Kartuses, et dokumendid ostab mõni erakollektsionäär väljaspoolt Suurbritanniat, korraldas National Heritage Memorial Fund kampaania raha kogumiseks. Oktsion paberite üle kestis 11 tundi ja fondil õnnestus need ära osta. Dokumendid asuvad nüüd Bletchley Parkis.[101]

Alan Turingi memoriaal Manchesteris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahvel Alan Turingi memoriaali kuju jalge ees.
Next.svg Pikemalt artiklis Alan Turingi memoriaal

Manchesteris, kus Turing elu lõpu poole töötas, on teda mitmel moel meeles peetud. Aastal 1994 nimetati osa maanteest A6010 (Manchesteri linna keskmine ringtee) "Alan Turingi Teeks" (Alan Turing Way). Osa teest kulgeb City of Manchester Stadium'i juurest, kus jalgpalliklubi Manchester City FC oma mänge peab. Ühte selle tee silda laiendati ja see kannab nüüd Allan Turingi silla nime (Alan Turing Bridge). Alan Turingi kuju avati Manchesteris tema sünnipäeval 23. juunil 2001. aastal. See asub Sackville pargis, Manchester Ülikooli Whitworthi tänava hoone ja Canal Street' geipiirkonna vahel. Monument kujutab "Arvutiteaduse isa" istumas pargi keskel pingil.[102]

Auavaldused ülikoolidelt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alan Turingi Hoone Manchesteri Ülikoolis

Briti Logika Kolleegiumi ja Briti Matemaatika Ajaloo Ühing korraldas Alan Turingi elu ja saavutuste tähistamise 5. juunil 2004.

Sajanda sünniaasta tähistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turingi sajanda sünniaastapäeva tähistamist koordineeris Turingi Sajanda Sünniaastapäeva komitee (Turing Centenary Advisory Committee lühidalt TCAC) kes organiseeris Alan Turingi Aastat, terve aasta kestnud ülemaailmset ürituste seeriat, mis avaldasid austust Turingi elutööle ja saavutustele. Komisjon koosnes laiast inimeste ringist Manchesteri ülikoolist, Cambridge Ülikoolist ja Bletchley Parkist. Komisjoni juhtis S. Barry Cooper ja Alan Turingi vennapoeg Sir John Dermot Turing oli komisjoni aupresident.[108]

Erinevaid üritusi on planeeritud riikides üle kogu maailma: Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Hiinas, Tšehhis, Filipiinidel, Uus-Meremaal, Iisraelis, Hispaanias, Šveitsis, Norras, Itaalias, Portugalis, Saksamaal ja Eestis. Põhiüritused on kolme päevane konverents juunis Manchesteri Ülikoolis, Ühendkunigriigis, kus keskendutakse Turingi saavutustele matemaatikas ja koodimurdmises ning Turingi Sajanda Juubeli Konverents Cambridges, mida organiseerivad Cambridge Kuninglik kolledž ja CiE.[109] Eestis tähistati Turingi juubelit 13. juunil Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis toimunud seminariga.[110]

Royal Mail (Kuninglik Post) andis sarja "Tähelepanuväärsed Britid" (Britons of Distinction) raames 23. veebruaril 2012 välja Alan Turingi teemalise margi.[111]

Julian Wagstaffi ooperit, Turingi Test (The Turing Test) etendati Edinburghi lavadel 2007. aastal ja see läheb oktoobris Ühendkuningriigi turneele, et tähistada Turingi 100. juubelit.[112] Ooperi tegevus toimub lähitulevikus ja räägib andekast doktorandist Stephaniest, kes on kistud kahe teadlase vahelisse rivaalitsemisse. Kumbki üritab ehitada maailma esimest tõeliselt intelligentset arvutit.[113]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. The Death of Alan Turing
  2. Thursday 10 September 2009, Treatment of Alan Turing was “appalling” – PMnumber10.gov.uk
  3. PM's apology to codebreaker Alan Turing: we were inhumane, The Guardian, Friday 11 September 2009
  4. PM apology after Turing petition PM apology after Turing petition
  5. Koopia armuandmisdokumendist. detsember 2013. http://cryptome.org/. (PDF) Kasutatud 31. detsember 2013. (Inglise keel)
  6. Alan Turing Year Events Overview, A Centenary Celebration of the Life and Work of Alan Turing
  7. 7,0 7,1 7,2 Hodges 1992, lk.6
  8. Andrew Hodges. Empire of the Mind: Alan Turing's Early Life, 1912–1928. The Alan Turing Internet Scrapbook, Kasutatud 19.03.2012. (Inglise keel)
  9. 9,0 9,1 J. J. O'Connor ja E. F. Robertson. Alan Mathison Turing. oktoober 2003. http://www.gap-system.org. Kasutatud 19.03.2012. (Inglise keel)
  10. 10,0 10,1 G. James Jones. Alan Turing – Towards a Digital Mind: Part 1. (Early Signs of a Remarkable Mind). http://www.systemtoolbox.com, 11.12.2001. Kasutatud 19.03.2012. (Inglise keel)
  11. Alan Turingi sünnikoht
  12. Andrew Hodges. Memorials to Alan Turing. The Alan Turing Internet Scrapbook, Kasutatud 19.03.2012. (Inglise keel)
  13. Hofstadter, Douglas R. (1985). Metamagical Themas: Questing for the Essence of Mind and Pattern. Basic Books. ISBN 0-465-04566-9
  14. Hodges 1992, lk. 26
  15. Hodges 1992, lk. 34
  16. Teuscher, Christof (ed.) (2004). Alan Turing: Life and Legacy of a Great Thinker. Springer-Verlag. ISBN 3-540-20020-7
  17. 17,0 17,1 Paul Gray, Alan Turing Time Magazine's Most Important People of the Century, lk.2
  18. Andrew Hodges. The Inspiration of Life and Death, 1928–1932. The Alan Turing Internet Scrapbook, Kasutatud 19.03.2012. (Inglise keel)
  19. John Aldrich. England and Probability in the Inter-War Years. (Turing’s dissertation, lk. 7–11). Electronic Journ@l for History of Probability and Statistics Vol 5 nr.2, detsember 2009. (PDF) Kasutatud 19.03.2012. (Inglise keel)
  20. Hodges 1992, lk. 88, 94
  21. Alan Mathison Turing. On Computable Numbers, with an Application to the Entscheidungsproblem: A correction. Proceedings of the London Mathematical Society, 12.november 1937. (PDF) Kasutatud 20.03.2012. (Inglise keel)
  22. Hodges 1992, lk. 111
  23. Hodges 1992, lk. 138
  24. Alan Mathison Turing. Systems of Logic Based on Ordinals. 1938. Seeley G. Mudd Manuscript Library. (PDF) Kasutatud 20.03.2012. (Inglise keel)
  25. Hodges 1992, lk 152
  26. Hodges 1992, lk 153–154
  27. Asa Brigs Britain's Greatest Codebreaker, UK Channel 4 (telesaade, mis läks eetrisse 21. novembril 2011)
  28. Jack Copeland, "Colossus and the Dawning of the Computer Age", lk. 352 Action This Day, 2001
  29. Copeland 2004, lk. 217
  30. 30,0 30,1 Copeland, 2006 lk. 378
  31. Hodges 1992, lk 208
  32. Lewin 1978, lk. 57
  33. Anthony Cave Brown (1975), Bodyguard of Lies: The Extraordinary True Story Behind D-Day, The Lyons Press, ISBN 9781599213835
  34. John Graham-Cumming. An Olympic honour for Alan Turing. the Guardian, 10. märts 2010. Kasutatud 20.03.2012. (Inglise keel)
  35. Alan Mathison Turing (kasutatud:21.03.2012)
  36. The Men Who Cracked Enigma neljas episood sarjast Heroes of World War II (2. jaanuar. 2004)
  37. Professor Jack Good saates "The Men Who Cracked Enigma", 2003: koos oma kommentaariga: "kui mu mälu mind ei peta"
  38. Oakley 2006, lk. 40/03B
  39. Jack Copeland; Diane Proudfoot. Alan Turing, Codebreaker and Computer Pioneer. mai 2004. http://www.alanturing.net. Kasutatud 20.03.2012. (Inglise keel)
  40. 40,0 40,1 Bletchley Park Unveils Statue Commemorating Alan Turing. 20. juuni 2007. http://www.bletchleypark.org.uk/. Kasutatud 21.03.2012. (Inglise keel)
  41. 41,0 41,1 41,2 A. P. Mahon. THE HISTORY OF HUT EIGHT 1939–1945. (lk. 14). 1945. The National Archives. Kasutatud 21.03.2012. (Inglise keel)
  42. Leavitt 2007, lk. 184–186
  43. Leavitt 2007, pp. 176–178
  44. Hodges 1992, lk. 242–245
  45. Hodges 1992, lk. 245–253
  46. C. Hugh O'D. Alexander. Cryptographic History of Work on the German Naval Enigma. (lk. 14). 1945. The National Archives. Kasutatud 21.03.2012. (Inglise keel)
  47. Copeland 2006, lk. 380
  48. Copeland 2006, lk. 381
  49. Copeland 2006, lk. 72
  50. Gannon 2007, lk. 230
  51. Copeland 2006, lk. 382, 383
  52. Hodges 1992, lk 245–250
  53. Hodges 1992, lk 273
  54. Hodges 1992, lk 346
  55. J. V. Boone, R. R. Peterson. Sigsaly – The Start of the Digital Revolution. (Notes). 15. jaanuar 2009. National Security Agency. Kasutatud 28.03.2012.
  56. Alan Turing 1912–1954 code breaker lived here from 1945–1947 http://openplaques.org Kasutatud: 28.03.2012
  57. Copeland 2006, lk. 108
  58. Brian Randell. A History of Computing in the Twentieth Century: Colossus. 1980. (PDF) Kasutatud 28.03.2012. (Inglise keel)
  59. Brigitte Röthlein. I regarded the Computer as a rare Machine. MAxPlanckResearch, Veebruar 2002. (PDF) Kasutatud 01.04.2012. (Inglise keel)
  60. Rojas lk. 295
  61. Stevan Harnad. The Annotation Game: On Turing (1950) on Computing, Machinery and Intelligence. 21.03.2012. University of Southampton. Kasutatud 01.04.2012. (Inglise keel)
  62. Alan Turing vs Alick Glennie (1952) "Turing Test"
  63. A.P. Saygin, I. Cicekli ja V. Akman, (2000) Turing Test: 50 years later. Minds and Machines, Vol. 10, lk. 463–518.
  64. SPICE 1 2 3 and beyond.... Intusoft Newsletter, august 2003. Intusoft.com. Kasutatud 01.04.2012. (Inglise keel)
  65. 65,0 65,1 Tyler Curtain. Turing, Alan (1912–1954). (lk. 2). 2004. http://www.glbtq.com/. Kasutatud 01.04.2012. (Inglise keel)
  66. "Control Mechanism For Biological Pattern Formation Decoded" ScienceDaily, 30. November 2006.
  67. Turing's Last, Lost Work. 09. august 2003. Kasutatud 28.03.2012. (Inglise keel)
  68. Anthony Cave Brown, C : The Secret Life of Sir Stewart Graham Menzies, Spymaster to Winston Churchill, New York: Macmillan, 1987, ISBN 978-0025173903
  69. Leavitt 2007, lk. 266
  70. Hodges 1992, lk. 458
  71. Leavitt 2007, lk. 268
  72. Leavitt 2007, lk. 269
  73. Copeland 2006, lk. 143
  74. Hodges 1992, lk. 488
  75. Hodges 1992, lk. 529
  76. Hodges 1992, lk. 488, 489
  77. Leavitt 2007, lk. 140
  78. Robin Gandy. Description of AMT/D/4. Turing Digital Archive. Kasutatud 21.03.2012. (Inglise keel)
  79. Thousands call for Turing apology. BBC News, 11. september 2009. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  80. Hilary Whiteman. Petition seeks apology for Enigma code-breaker Turing. CNN World, 1. september 2009. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  81. Caroline Davies. PM's apology to codebreaker Alan Turing: we were inhumane. The Guardian, 31. august 2009. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  82. PM apology after Turing petition. BBC News, 31. august 2009. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  83. Gordon Brown. Transcript of the PM's Apology to Alan Turing. 10. september 2009. Ian Watson. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  84. 84,0 84,1 William Jones. e-petition: Grant a pardon to Alan Turing. (Petitsioon on aktiivne kuni 23.11.2012). Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  85. 85,0 85,1 85,2 Petition to pardon computer pioneer Alan Turing started. BBC News, 7. detsember 2009. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  86. Widespread Celebrations But No Pardon For Turing. I PROGRAMMER, 6. veebruar 2012. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  87. M. H. A. Newman, (1955). "Alan Mathison Turing. 1912–1954". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society 1: 253.
  88. Steven Geringer. ACM'S TURING AWARD PRIZE RAISED TO $250,000. 26. juuli 2007. The Association for Computing Machinery. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  89. Andrew Hodges. Unveiling the official Blue Plaque on Alan Turing's Birthplace. Alan Turing Internet Scrapbook, Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  90. Alan Turing plaque Kasutatud: 20.05.2012
  91. Plaque #3276 on Open Plaques openplaques.org, Kasutatud: 20.05.2012
  92. 100 great British heroes. BBC News, 21. august 2002. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  93. Alumni who changed America, and the world. Princeton Alumini Weekly, 23. jaanuar 2008. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  94. IEEE UKRI Section. Milestones:Code-breaking at Bletchley Park during World War II, 1939–1945. IEEE Global History Network, 1. aprill 2003. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  95. Stuart Miller. The Earl of Wessex unveils statue of Alan Turing. 28. oktoober 2004. Surrey Ülikool. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  96. Honorary Grand Marshal Kasutatud: 20.05.2012
  97. Dangerous Knowledge www.imdb.com Kasutatud: 20.05.2012
  98. Mark Hughes. Logos that became legends: Icons from the world of advertising. (The Apple apple). The Independant, 4. jaanuar 2008. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  99. Interview with Rob Janoff, designer of the Apple logo. creativebits.org, 8. märts 2009. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  100. Leavitt 2007, lk. 280
  101. Josh Halliday. Turing papers to stay in UK after 11th-hour auction bid. The Guardian, 25. veebruar 2011. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  102. John Wilcock. The Staffordshire University Computing Futures Museum Manchester Page. (lehekülje lõpus). The Staffordshire University Computing Futures Museum. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  103. Turing Day @ İstanbul Bilgi University. 17. mai 2008. İstanbul Bilgi University. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  104. Turing Scholars Program Honor Programm. 16.05.2011. Teksase Ülikool Austinis. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  105. Technology Training classrooms. 15. detsember 2010. Stanfordi Ülikool. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  106. Turing at the University of Oregon Kasutatud: 20.05.2012
  107. Turingi väljak ja tänav
  108. 2012 The Alan Turing Year Homepage: Turing Centenary Advisory Committee (TCAC) Kasutatud: 20.05.2012
  109. Helen Carter. Alan Turing, computer pioneer, has centenary marked by a year of celebrations. The Guardian: The Northener, 23. veebruar 2011. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  110. Denes Kattago. Arvutiteadlased tähistavad Tartus IT isa Alan Turingi 100. sünniaastapäeva. Forte, 12. juuni 2012. Kasutatud 12.06.2012. (Inglise keel)
  111. Gary Cutlack. Alan Turing to Feature in ‘Britons of Distinction’ Stamp Series. Gizmodo, 2. jaanuar 2012. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)
  112. The Turing Test – Home Kasutatud: 20.05.2012
  113. Sophie Curtis. Turing Test opera to embark on UK tour. Techworld.com, 6. veebruar 2012. Kasutatud 20.05.2012. (Inglise keel)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jack B. Copeland (2004). Colossus: Its Origins and Originators. IEEE Annals of the History of Computing 26 (4): 38–45. doi:10.1109/MAHC.2004.26.
  • Jack B. Copeland (ed.) (2004). The Essential Turing. Oxford: Oxford University Press. ISBN 0-19-825079-7.
  • Paul Gannon (2007) [2006], Colossus: Bletchley Park's Greatest Secret, London: Atlantic Books, ISBN 078 1 84354 331 2
  • Andrew Hodges (1992) [1983], Alan Turing: the enigma, London: Burnett Books, ISBN 0-04-510060-8.
  • David Leavitt (2007). The man who knew too much: Alan Turing and the invention of the computer. Phoenix. ISBN 978-0-7538-2200-5.
  • Ronald Lewin (1978). Ultra Goes to War: The Secret Story. Classic Military History (Classic Penguin ed.). London, England: Hutchinson & Co (published 2001). ISBN 978-1-56649-231-7.
  • Brian Oakley, ed. (2006), The Bletchley Park War Diaries: July 1939 — August 1945 (2.6 ed.), Wynne Press.
  • Raúl Rojas The First Computers: History and Architectures MIT Press, 2002 ISBN 978-0262681377

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Charles Petzold, Annotated Turing: A Guided Tour Through Alan Turing's Historic Paper on Computability and the Turing Machine, John Wiley & Sons Ltd 2008, ISBN 9780470229057

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]