GCHQ

Allikas: Vikipeedia

Valitsusside Peakorter
Government Communications Headquarters (GCHQ)


GCHQ.JPG
Cheltenhamis asuv Valitsusside Peakorter
Moodustatud 1946
Peakorter Cheltenham
Asukoht Cheltenham, Gloucestershire krahvkond Kesk-Inglismaa
Töötajate arv salastatud
Eelarve maht salastatud
Veebileht Government Communications Headquarters

Valitsusside Peakorter (inglise keeles Government Communications Headquarters (GCHQ) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi luureühenduse signaalluureasutus, mis asutati 1946. aastal.

Asutus allub koos Secret Intelligence Service'iga Suurbritannia Välisministeeriumile ja tema allüksused, mis asuvad väljaspool SB territooriumit (Gibraltar, Türgi, Omaan, Küpros) asuvates SB sõjaväebaasides alluvad Kaitseministeeriumile.

Cheltenhamis asuva Valitsusside Peakorteri makett

Valitsusside Peakorter asub Cheltenhamis, Gloucestershire krahvkonnas Kesk-Inglismaal.

Next.svg Pikemalt artiklis Luureühendus#Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Juhid ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Direktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia side ja signaalluure moodustati algselt Suurbritannia Sõjamerelaevastiku Ministeeriumi Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistusena, Kabinet 40, mille juht oli Sir James Alfred Ewing.

Tegevus Esimeses maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

8. septembril (26. augustil vkj) 1914 (13.aug.) sattus Saksamaa Keisririigi laevastiku ristleja SMS Magdeburg Eestimaa kubermangu rannikul Osmussaare juures udus madalikule. Madalikule sattunud laevalt leiti saksa sõjalaevastiku signaalkonduktori juurest raadiosidepidamiseks vajalike salajaste šifrikoodide raamat (Saksa laevastiku signaalraamat ja salajased merekaardid, mis edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja kergendas Suurbritannia Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistusel nn. Kabinet 40, dešifreerida saksa salajane sidekoodisüsteem.

Saksa laevastiku signaalkoodi aluseks oli kolmekohaline tähtedest koosnev kood, mida kasutati tavakirjavahetuse kodeerimisel. Eriti tähtsate teadaannete edastamisel kodeeriti signaalkoodiga kodeeritud teated veelkord lihtsa kohavahetussüsteemi alusel ja edastati raadiosaatjaga.

Dešifreerimisteenistuse (Kabinet 40-ne) efektiivse töö tulemusena õnnestus Suurbritannia laevastikul kasutada dešifreeritud Saksamaa Keisririigi salajasest sidepidamisest hangitud andmeid võidukaks sõjapidamiseks Esimeses maailmasõjas. Samuti tänu dešifreermisteenistuse tegevusele õnnestus Suurbritannia valitsusel pärast nn. Zimmermanni telegrammi avalikustamist kallutada Ameerika Ühendriikide astumist Esimesse maailmasõtta.

Pärast Esimest maailmasõda toimunud sõjaväe ja sõjaväekulutuste kokkuhoidu reorganiseeriti Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistus 1919. aastal Valitsuse koodide ja šifrite kooliks (Government Code & Cipher School), mis 1922. aastal allutati Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi välisministeeriumile ja Secret Intelligence Servicele 1923. aastal, kuhu koondati kõik Suurbritannia luureteenistused - nii Suurbritannia Admiraliteedist (1919), Sõjaministeeriumist, ning ka välisministeeriumi poliitilise luure osakond (1921) ja Kuninglike Õhujõudude luureosakond 1929. aastal.

Tegevus maailmasõdadevahelisel ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kommunismioht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahe maailmasõja vahelise aja alguses 1920-ndail aastail oli Suurbitannia dešifreerimisteenistuse töö suunatud põhiliselt Nõukogude Liidust suunatud kommunistliku õõnestustöö tõkestamisele Suurbritannia ja Põhja-Iiri kuningriigis, mida viisid läbi nõukogude kaubndusesinduse ja Kominterni agitaatorid. Nõukogude Venemaa vastast dešifreermistegevus edendas pärast oktoobrirevolutsiooni Venemaalt õnnelikult põgenenud ja Suurbritanniasse asunud Venemaa keisririigi Välisministeeriumi Musta kabineti dešifreerija Ernst Fetterlein[1]

Natsionaalsotsialistlik Saksamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegevus Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • David Kahn, The Codebreakers (London, 1973).
  • Edward Drea, MacArthur's ULTRA: Codebreaking and the War against Japan (Lawrence, Kansas, 1991).
  • Christopher Andrew, Codebreaking and Signals Intelligence (London, 1986).
  • Michael Smith , The Emperor's Codes (London, 2000).
  • Richard J. Aldrich, GCHQ. The uncensored story of Britain's Most Secret Intelligence Agency, Kirjastus Harpercollins, 2010, ISBN 978-0007278473

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

51.8995-2.1245