Nähtus

Allikas: Vikipeedia

Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.

Keemiline nähtus[muuda | muuda lähteteksti]

Keemiliste nähtuste puhul muutub üks aine teiseks või teisteks uue koostisega aineteks[1](muundumine, keemiline reaktsioon). Näiteks: pulbrilise raua ja alumiiniumi põlemine, kütuste põlemine, metallilise tsingi reageerimine soolhappega (tekib vesinik, mis põleb), sinisesilmakivi (CuSO) lahus reageerib seebikivi (NaOH) lahusega (tekib sinine sültjas sade).

Füüsikaline nähtus[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsikaliste nähtuste puhul muutub keha kuju või aine olek. Näiteks: klaasi purunemine, väävli purustamine, vee aurustumine või jäätumine. Peamine erinevus keemilise protsessiga võrreldes on see, et aine ise ei muutu teiseks aineks.

Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste üheaegsus[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti kulgevad keemilised ja füüsikalised nähtused koos. Näiteks raua sulatamine on füüsikaline protsess, kuid kuumutamisel kuni sularaua tekkeni reageerib raud pinnalt õhuhapnikuga ja raua pinnale moodustub raudoksiidi kiht. Oksiidi tekkimine on keemiline nähtus.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Keemia koduõpetaja, autor Hergi Karik, kirjastus Ilo 2003" lk 20
  2. Keemia koduõpetaja, autor Hergi Karik, kirjastus Ilo 2003" lk 20