Aapo Ilves

Allikas: Vikipeedia
Aapo Ilves 2007. Foto: Aapo Ilves
Aapo Ilves kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna Kirjanike Majas Vikerraadio otsesaates
Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2014

Aapo Ilves (sündinud 20. oktoobril 1970 Räpinas) on eesti luuletaja, prosaist, näite-, ajakirjanik, kunstnik ja muusik, kes kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Ta on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1997 kuulub ta Tartu Noorte Autorite Koondisse.

Aapo Ilves on kirjutanud sõnad kahele Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud laulule: "Tii" (esitaja: 2004. aastal ansambel Neiokõsõ) ja "Kuula" (esitaja: 2012. aastal Ott Lepland).

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Proosakogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ema on kajaka juures" (Väike Kirjastaja 2001)
  • "Tapu asemel sõime" (Väike Kirjastaja 2003)
  • "Muinasjutud lastele ja suurtele" (Futuprint 2012, illustreerinud Regina Lukk-Toompere)

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Räpina triloogia":
    • "Ööpik Võhandu kaldalt" (tekstiraamat Väike Kirjastaja 2002; esietendus juulis 2002; lavastaja Raivo Adlas)
    • "Wõõbsu palas!" (tekstiraamat Väike Kirjastaja 2003; esietendus juulis 2003; lavastaja Raivo Adlas)
    • "Sillapää Ossi kronika" (tekstiraamat Väike Kirjastaja 2004; esietendus juulis 2004; lavastaja Raivo Adlas)
  • "Meie elame Võrus!" (koos Kalev Kudu ja Veiko Märkaga; esietendus augustis 2004 Võrus; lavastaja Kalev Kudu)
  • "Sanna takah tiigi man" (esietendus Tartus Vilde teatri esituses juulis 2005; lavastaja Raivo Adlas)
  • "Pristan" koos Olavi Ruitlasega (tekstiraamat Väike Kirjastaja 2008; esietendus juulis 2008; lavastaja Meelis Hansing)
  • "Üheksa nulliga Eesti" koos Olavi Ruitlase; Veiko Märka ja Kadri Pettaiga; esietendus juulis 2008 Põlvas Intsikurmus; lavastaja Reeda Toots)
  • "Puut/Laat" (esietendus juulis 2010 Tartus Hansahoovi teatris; lavastaja Ain Mäeots)
  • "Pulmatrall" (esietendus juulis 2011 Tartus Hansahoovi teatris; lavastaja Kalju Komissarov)
  • "Poistekoori võimas laul" (teatraliseeritud kantaat rahvusooperi Estonia poistekoorile; esmaettekanne aprillis 2012; helilooja Priit Pajusaar; dirigent Hirvo Surva)
  • Libreto ja dramatiseering rokkmuusikalile "Kuu on päike" (esietendus rahvusooperis Estonia novembris 2012; lavastaja Juss Haasma; muusikaline juht Feliks Kütt; muusika The Sun)
  • Libreto ja dramatiseering Mark Twaini jutustuse ainetel ooperile "Prints ja kerjus" (esietendus rahvusooperis Estonia jaanuaris 2013; lavastaja Andres Puustusmaa; helilooja Priit Pajusaar; orkestreering Tõnis Kõrvits; dirigendid Mihhail Gerts ja Risto Joost)
  • "Guugelmuugelpunktkomm", lasteooper, helilooja Tauno Aints, libreto Rein Pakk, Aapo Ilves, Tauno Aints, laulusõnad Aapo Ilves. Teater Vanemuine. Esietendus 28. oktoobril 2017.
  • "Ivan Narodny. Mees, kes luiskas tõde". Lavastaja Jaan Willem Sibul, helilooja Priit Pajusaar, esietendus 17. juuli 2024 Leevi laululaval.

Teatris ettekandmiseks kirjutatud tekstid, laulud, tõlked ja muusika[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lavastuse "Runar ja Kyllikki" tunnuslaul (esietendus novembris 2007 Ugala teatris; näidendi autor Jussi Kylätasku; lavastaja Taago Tubin)
  • Antti Tuuri näidendi "Jõgi voolab läbi linna" laulusõnade tõlked (esietendus detsembris 2007 Draamateatris; lavastaja Ingomar Vihmar)
  • Fiktsionaalse romaani "Pisuhänd" peatükk (esietendus mais 2008 Endla teatris; näidendi autor Eduard Vilde; lavastaja Sven Heiberg)
  • Muusika ja laulusõnad lavastusele "Punamütsike" (esietendus novembris 2014 teatris Vanemuine; lavastaja Veikko Täär)
  • Näidendite "Pristan", "Puut/Laat" ja "Pulmatrall" muusika
  • Laulusõnad rokkooperile "Gustav Adolfi kooli saladus". Helilooja Priit Aimla, dramaturgia ja libreto Jaak Juske. Gustav Adolfi Gümnaasium 2016.
  • Laulusõnade tõlge muusikafilmist "The Greatest Showman" huvikooli ModeRato kontsertetendusele "Vingeim Vaatemäng". Etendus juunis 2019 Pärnu Teatris Endla.
  • Laulusõnad lavasusele "W" (teatrisaaga kahes vaatuses). Esietendus 16. novembril 2019 Tartus Vanemuise suures majas.
  • Laulusõnade tõlge muusikalile "Nunnad hoos" ("Sister Act"). Esietendus 18. novembril 2020 Tartus Vanemuise suures majas.
  • Laulude sõnad lavastusele "Vennad Lõvisüdamed", helilooja Ardo Ran Varres, esitajad Peeter Tooma ja Liisi Koikson, Astrid Lindgreni ainetel lavastanud Tiit Palu, Vanemuine 2022.
  • Laulutekstid lavastusele "Prohvet ja idioot". Esietendus Vanemuise väikeses majas 14. veebruaril 2024.
  • Laulutekstid lavastusele “Mitte ainult Tuhkatriinust”. Lavastaja Laine Mägi, stsenarist: Ott Kilusk, helilooja Mirjam Kits, esietendus Pärnu teatris Endla 15. aprillil 2024.
  • Laulutekstid lavastusele "Alice Imedemaal" (E STuudio produktsioon). lavastaja Tanel Jonas, stsenarist Ott Kilusk, helilooja Ardo Ran Varres, esiatendus Tartu Sadamateatris 02. juunil 2024.
  • Laulutekstid lavastusele "Rongirüüv". Stsenarist Jan Rahman, lavastaja Kristo Toots, helilooja Erki Meister, esietendus Karilatsi vabaõhumuuseumis 27. juunil 2024, laulude esmaettekanne Mooste Folgikojas 18. 08. 2022.
  • Laulutekstid lavastusele "Kuninga käsk". Autor Mart Kivastik, lavastaja Tiit Palu, helilooja Ardo Ran Varres, esietendus 28. juunil 2024 Tartu toomkiriku varemetes.

Rollid[muuda | muuda lähteteksti]

  • pastor Schwarz näidendis "Ah tsusku külh" (esietendus augustis 2008 Obinitsas; näidendi autor Kauksi Ülle; lavastaja Kalev Kudu)

Antoloogiad, kogumikud, heliplaadid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Põlvamaa luule" (koostaja Sirje Vill; J. Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 1999)
  • "Tagasi prügimäele" (eesti punkluule antoloogia; koostaja Jürgen Rooste; Tänapäev 2000)
  • "Viie tunni tee / Five Hours Away" (Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna Infobüroo ja AcrossWords 2001)
  • "Ime kütken tähe poole kist" (eesti murdeluule antoloogia; koostaja Siim Kärner; Viljandi: Print Best 2002)
  • "Emajõe kondor" (Tartu NAK 2002)
  • "Tallinnasta pois" (Helsingi: Absurdia 2003)
  • CD "Süä kisk" (Lõkõriq; Kauksi Ülle Mänedsment 2003)
  • "Äitsnemise aigu" (Eesti Keele Instituut 2004)
  • CD "Undsõn ilman" (Lõkõriq; Kauksi Ülle Mänedsment 2004)
  • "Viie pääle" (võrukeelne luuletuste ja laulutekstide kogu + CD; Väiku Välläandja 2005; kaasautorid Contra, Olavi Ruitlane, Jan Rahman, Pulga Jaan)
  • "Neiu ja karu" (soome-ugri proosat, luulet, mälestusi, tõlkeid; MTÜ Fenno-Ugria Asutus 2005)
  • CD "Murõt ei olõ" (2006; kaasautorid Jaan Pulk ja Jan Rahman)
  • CD "Laulvad kirjanikud" (Prima Vista 2007)
  • "Väike pornoraamat" (Tartu NAK ja Tänapäev 2007)
  • "Vanaemade lood" (Pilgrim 2007)
  • "Meie oleme Räpinast" (Räpina Aianduskool 2010)
  • "Viinakuu. Alkohol eesti luules" (Tänapäev 2010; koostanud Udo Uibo)
  • "Lemberaamat" (armastusluule kogumik; A-Disain ja Tartu NAK 2010)
  • "Kius olla julge" (esseed luulest; MTÜ KITE 2011)
  • CD "Vana Võromaa helü'" (Kõrvipalu loomõtalu 2011)
  • "Sõnad soojas süliriimis. Seks eesti luules" (Pegasus 2011)
  • "Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat" (Tea 2012; koostanud Olivia Saar)
  • "Isa sokk on matkasell" (Ilmapress 2012; kaasautorid Contra, Jaan Pehk ja Alar Pikkorainen)
  • CD "Määne om seo maa" (Kõrvipalu loomõtalu ja Võro selts VKKF 2013)
  • Seto ja võrokeeline laulik (Seto Instituut 2013)
  • "Lauldes mööda Eestimaad" (Laulutekstide kogu; Go Reisiraamat 2013)
  • CD "Lutsuvad kivid. Kirjanikud muusikas" (Tartu linnaraamatukogu ja kirjandusfestival Prima Vista 2013)
  • "8+8" (Eesti ja Soome luule valikkogu; kirjastus Nynorden 2013)
  • CD "Aga ükskord" (Elwood Muusik 2013)
  • "Isa sokk on ufonaut" (Ilmapress 2013; kaasautorid Contra, Jaan Pehk ja Alar Pikkorainen)
  • "Kukersiit ja konnatahvel. Meie energia lugu" (Produktsioonigrupp 2014)
  • "Vastse äitsnemise aigu" (Eesti Keele Instituut 2014)
  • "Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat" (Tea 2014)
  • "Võro-Seto tähtraamat 2015" (Võro Selts VKKF 2014)
  • "Võro-Seto tähtraamat" 2016 (Võro Selts VKKF 2015)
  • CD "Kirivane - Lindilves" (2016)
  • "100 laulua. Laulamme yhdessä" / "100 laulu. Laulame koos" (Tallinn: Guide Marketing 2018)
  • „Igal pool on ainult tähed“ (Eesti lasteluulet läbi kolme aastakümne. Koostaja Leelo Tungal, kirjastus Tänapäev 2019).

Näidendid DVD-del[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Pristan" (Räpina 2008)
  • "Puut/Laat" (Hansahoovi Teater, Tartu 2010)

Toimetaja-koostaja[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Lihtsalt Räpina" (Räpina Vallavalitsus 2004)
  • "Viie pääle" (Väiku Välläandja 2005; koos teiste autoritega)
  • Tiina Ilvese "Augustihambad" (Räpina 2006)
  • Tiina Ilvese "Viis viimatist" (Väike Kirjastaja 2009)

CD-d[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Süä kisk" (Lõkõriq; Kauksi Ülle Mänedsment 2003)
  • "Undsõn ilman" (Lõkõriq; Kauksi Ülle Mänedsment 2004)
  • "Viie pääle (Väiku Välläandja 2005)
  • "Murõt ei olõ" (Ilves, Pulk ja Rahman 2006)
  • "Laulvad kirjanikud" (Prima Vista 2007)
  • "Määne om seo maa" (Kõrvipalu loomõtalu ja Võro selts VKKF 2013)
  • "Lutsuvad kivid. Kirjanikud muusikas" (Tartu Linnaraamatukogu ja kirjandusfestival Prima Vista 2013)
  • CD "Aga ükskord" (Elwood Muusik 2013)
  • CD "Kirivane - Lindilves" (2016)

Ajakirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Aapo Ilvese luulet, proosat, arvustusi, illustratsioone ja artikleid on avaldanud näiteks ajakirjad Looming, Vikerkaar, Teater. Muusika. Kino, Täheke, DI, Urdu, Cheese, Eesti Loodus, Playboy, Estonian Culture, Jalka, Intelligent Life, Investeeri ja Neoonmust ning ajalehed Eesti Ekspress, Sirp, Eesti Päevaleht, KesKus, Postimees, Maaleht, Võrumaa Teataja, Virumaa Teataja, Koit, Setomaa, Lõunaleht ja Epifanio.

Laulutekste[muuda | muuda lähteteksti]

Aapo Ilves on kirjutanud laulutekste järgmistele ansamblitele ja lauljatele:

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

Aapo Ilves on tõlkinud laulutekste soome, vene, inglise ja saksa keelest eesti, võru ja setu keelde. Reaaluste tõlgete või inglise keele kaudu on ta adapteerinud ka läti-, rootsi-, islandi- ja itaaliakeelseid laule.

Illustratsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Aapo Ilves on illustreerinud näiteks järgmised raamatud:

Filmirolle[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kurat tuleb sauna" (2004, rež Andres Maimik) – setu
  • "Magnus" (2007, rež Kadri Kõusaar) – kanepimüüja
  • "Meeste tee lauluni" (2008, rež Jaanis Valk, dokumentaalfilm)
  • "Võrokeste Uma Pido" (2008, rež Erle Veber, dokumentaalfilm)
  • "Taarka" (2008, rež Ain Mäeots) – teetööline
  • "Teekond unelma lõppu" (2008, rež Vahur Afanasjev, dokumentaalfilm)
  • "Tagamõtsa" (2012, rež Gerda Kordemets, teleseriaal) – Aapo
  • "Aeg on sibul" (2015, rež Ekke Vasli) – külamuusik

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1995 Parima noore kunstniku preemia näitusel "Järv" Põlvas
  • 2000 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia (ergutusauhind)
  • 2004 Põlvamaa turismi sõber ("Räpina triloogia")
  • 2004 Eriauhind runovõistlusel Kalevala-MM
  • 2005 Tartu Kultuurikandja aunimetus (rahvakultuurikandja)
  • 2006 Räpina valla teenetemärk
  • 2008 Eriauhind parima väikelastejutu eest Eesti Kirjanike Liidu lõunaeestikeelsete lastejuttude võistlusel (väikelastejutt „Rilli ja koll“, koos ema Tiina Ilvesega)
  • 2008 Võrukeelsete rahvalike laulude võistluse "Uma laul" peapreemia (laulud "Pristan" ja "Lodi tuu ja lodi vii")
  • 2009 Põlva maakonna kultuuripreemia
  • 2009 Võrukeelsete koorilaulude ja -seadete konkursil auhind parimate laulusõnade eest
  • 2010 Võrukeelsete laulude võistluse "Uma laul II" peapreemia ("Valgust henge")
  • 2011 Põlvamaa teenetemärk
  • 2013 Räpina valla teenetemärk
  • 2013 Võrukeelsete laulude võistluse "Uma laul III" tekstipreemia (laulud „Kodasse pesä” ja „Kosmos”)
  • 2013 Regiöö omaloomingukonkursi peapreemia
  • 2014 Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio "Luulelahingu" esikoht
  • 2014 Põlvamaa kultuuripärl
  • 2021 Kultuuri- ja spordivaldkonna aasta tegija Räpina vallas 2020

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Intervjuud

Ilukirjandus veebis

Esseed ja artiklid