Mine sisu juurde

Veikko Täär

Allikas: Vikipeedia
Veikko Täär 1998. aastal maikrahvi valimisel.
Foto: Jaan Künnap

Veikko Täär (sündinud 7. septembril 1971 Tartus) on eesti näitleja, lavastaja, õhtu- ja saatejuht ning esinemiskoolitaja.

Veikko Täär on lõpetanud 1989. aastal Tartu 10. Keskkooli. Ta on õppinud aastatel 1989–1991 Tartu Ülikoolis füüsikat ja 1994–1998 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis näitlemist (lõpetas cum laude, 18. lend).

Ta on end täiendanud Alexanderi tehnika kursustel Tallinnas (1997, 1998), AITA–IATA Stanislavski-seminaril Moskvas (1992, 1993) ja lavalise võitluse koolitustel Pärnus (2001–2005).

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast lavakooli on ta vabakutselise näitlejana mänginud Eesti Draamateatri, Vanemuise, Ugala ja muude teatrite lavastuses ning osalenud teatriprojektides.

Üks tema kaalukamaid näitlejarolle on olnud peaosa telesarjas "Siberi võmm" (2016–2018), kus ta kehastas Siberis küüditatute peres sündinud ja hiljem rahvusvahelisse organiseeritud kuritegevusse infiltreerumise kogemusi saanud kriminaaluurijat Viktor Korolit.[1] Ta mängib peaosa – kirjanik Paul Sheldonit – 2024. aastal Kellerteatris esietendunud Stephen Kingi trilleris "Misery"; selle rolli eest pälvis ta 2025. aastal publiku lemmikuna Kellerteatri parima meesosatäitja ehk Sherlocki auhinna.[2]

2025. aasta märtsis esietendus teatris Temufi monolavastus "Vanja", kus kõiki kaheksat rolli mängib Veikko Täär.[3][4]

Koolitajana õpetab ta avalikku esinemist ja eneseväljendust, tuginedes nii teatrikoolis õpitud teooriale kui ka enda praktilistele kogemustele õhtu- ja ürituste juhina.[5] Ta on juhtinud näiteks "Spordiaasta tähtede" galat (koos Carmen Kassiga, 2008), juhtimiskonverentse, taasiseseisvumise laulupidu "Vaba rahva laul" (2019)[6] jms. Ühe suurema avaliku üritusena (umbes 30 000 osavõtjat) on ta juhtinud Postimehe päeva 2001. aastal kohe pärast seda, kui Eesti oli võitnud Eurovisiooni.[7]

Mitmekülgse harrastussportlasena (läbinud suusamaratone, triatlone ja muid kestvusalade võistlusi) on ta juhtinud ka rahva- ja noortesporti propageerivaid telesaateid (nt "Veikko Tääri suusapäevikud", ETV, 2009–2010).

Lavastajatööd

[muuda | muuda lähteteksti]

Teatrirolle

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Mao tee kalju peal" – Jakob (Eesti Draamateater, 1998)
  • "Südamete murdumise maja" (Eesti Draamateater ja Virumaa Muuseumid, 2003–2004)
  • "Jumalaema kiriku kellamees" – Quasimodo (Emajõe Suveteater / Karlova Teater, 2007)
  • E. E. Smith "Vabamõtleja” – Diderot (Vanemuine, 2007)
  • "Detektiiv Lotte" – Konkskäsi, Mati, Draakon, Oskar (Vanemuine, 2008)
  • "Sugar" – Jerry (Vanemuine, 2009)
  • "Suveunistused" – Robert (teater Kell Kümme, 2012)
  • B. Shaw "Mesalianss” – Percival (teater Kell Kümme, 2013)
  • "Mary Poppins" – mister Banks (Vanemuine, 2014)
  • "Mamma Mia” – Sam (Vanemuine, 2016)
  • "Karlssonson” – Karl (Tõstamaa Suveteater, 2016)
  • "Tõeajastu lõpp" – Carlo (Tõstamaa Suveteater, 2017)
  • "Mehed" – Veikko (Kvartett I, 2017)
  • "Naised” – Veikko (Apollo Productions, 2018)
  • "Baskerville'ide koer" – doktor Watson (Karlova Teater, 2020)
  • "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" – Valdo Pant (Thors Production, 2020)
  • "Grünbergi sinine" – Aigar (Eesti Rahva Muuseum, 2021)
  • "Lõõtsajumal" – Lui, Felix Moor (Lutsu Teater, 2021)
  • N. Baturin "Noor jää" – Jürgen (teater Endla, 2022)
  • "Minul on vari" – Väino (Kontserdihunt, 2022)
  • Eno Raud "Sipsik" – Anu isa (Vanemuine, 2023)
  • "Lotte ja kadunud jõuluvana" – Mati (Delfi Meedia AS, 2023)
  • "Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest" (Temufi, 2024)
  • "Pidu Riigikogus" – põllumees Mihkel (Temufi, 2024)
  • "Hea põhjatuule vastu" – Leo Leike (Karlova Teater, 2024)
  • "Oskar Luts ehk laul igavesest õnnest" – Julius Jõuram (Temufi, 2024)
  • "Misery" – Paul Sheldon (Kellerteater, 2024)
  • monolavastus "Vanja" – 8 rolli (Temufi, 2025)
  • "Pall vastu seina" – Einar (1998)
  • "Täna öösel me ei maga" – Leo (2004)
  • "Kuldrannake" – Allan (2006)
  • "Kontrolör" – kõrvalosatäitja (2008)
  • "Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta" – Fotograaf (2011)
  • "Õnn tuleb magades" – Kaupo (2016)
  • "Mehed” – Veikko (2019)

Telesarjarolle

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Õnne 13" – Raivo Tiik (1999–2025)
  • "Kälimehed" – Poliitik (2010)
  • "Kättemaksukontor" (2014)
  • "ENSV" – Kestutis (2010–2019)
  • "Keeris" – Kain Teebel (2015)
  • "Krista lood" – mitu kandvat rolli (2015)
  • "Siberi võmm” – Viktor Korol (2016–2018)
  • "Vabad mehed” – kapten Maasik (2016)
  • "Lotte lood” – Bruno isa Mati (2017)
  • "Hetk ajaloos" – Andres Larka (2018)
  • "EnsV" – Kestutis (2019– )
  • "Vaga vesi" – Riho (2021)

Rolle telelavastustes

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Lihtne lugu, lõpuga" (ETV, 1998)

Rolle kuuldemängudes

[muuda | muuda lähteteksti]

Juhitud telesaatesarjad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Vabad ja vallatud" (TV3, 2005)[9]
  • "Veikko Tääri suusapäevikud", 18 osa (ETV, 2009–2010)
  • "Täär treenib triatloniks", 9 osa (ETV, 2021)

Spordiharrastus ja saavutused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ta on roninud Aafrika kõrgeimasse tippu Kilimanjarole.[10]
  • Harrastussportlasena jookseb ta aastas keskmiselt 2000 km ja suusatab üle 2000 km.[11][12] Tema igapäevarutiin on võimlemine. Suvisel ajal sõidab ta ka palju jalgrattaga ja rullsuusatab, vahel mängib tennist. Aasta läbi ujub ja karastab end väliveekogudes.[13]
  • Ta on aastatel 2003–2025 võistlejana läbinud 11 Tartu suusamaratoni, lisaks Viru suusamaratoni, Tartu rulluisumaratoni ja Tallinna rattamaratoni.[14]
  • Ta on võistelnud avaveeujumises Tallinna muuliujumisel (mille käigus ujutakse 15. juulil Merivälja muulist Pirita muulini).[15]
  • Alates 2011. aastast on ta võistelnud ka triatlonidel, näiteks Mellistes (2011), Pühajärvel (2011)[16], triatlonifestivalil TriStar Estonia (2011) jms.

Tema ema Eve on töötanud geodeedina. Lapsepõlves oli Veikko suureks eeskujuks multitalendist vanaisa Ilmar, kes mängis akordioni, kannelt, mandoliini, viiulit, kitarri ja muid, väiksemaid pille, meisterdas ise endale kandle ja mandoliini, kirjutas laule, oli külas hinnatud muusik ja ürituste eestvedaja.[17]

Veikko Täär elas alates 2000. aastast Otepääl, kus ta pidas pesumaja[18] ja oli kuni 2017. aasta lõpuni üks kohviku L.U.M.I. omanikke. 2021. aasta seisuga elab ta rohkem Tartus ja Tallinnas. Tal on elukaaslane ning varasematest suhetest kolm last.[19][20]

  1. ↑ Milles asi? Veikko Täär paljastab, miks "Siberi võmmi" tegelaskuju aktsendivabalt räägib: ta on üks väga huvitav mees... Kroonika/Delfi, 04.11.2016.
  2. ↑ Kellerteatri publikupreemiate jagamisel võidutses Stephen Kingi "Misery" ERR Kultuur, 26.06.2025.
  3. ↑ "Vanja" teatri Temufi kodulehel. Vaadatud 27.06.2025.
  4. ↑ Veikko Täär: ühes lavastuses kaheksa rolli täitmine on suur väljakutse ERR Eeter / "Ringvaade", 04.03.2025.
  5. ↑ Koolitused Veikko Tääri kodulehel. Vaadatud 27.06.2025.
  6. ↑ Anu Saagim. Veikko Täär: minu DNAs on kindlasti koorilaulja geen Õhtuleht.ee, 23.05.2019.
  7. ↑ Külli Värnik. Hea õhtujuht on parem investeering kui keskpärane bänd Eesti Ekspress, 12.09.2015.
  8. ↑ Vanemuise draamatrupp alustab ringreisi USAs Eesti Teatri Agentuuri koduleht, 12.09.2018.
  9. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 443
  10. ↑ Greta Kaupmees. Sünnipäevalaps Veikko Täär oma elu valikutest: pean õppima tunnistama oma vigu ja möödalaskmisi Kroonika/Delfi, 07.09.2021.
  11. ↑ Jaanus Kulli. Veikko Täär: "Kindlasti õpetas venna ülekohtuselt varane lahkumine mind omal karmil moel elu rohkem väärtustama." Õhtuleht.ee, 30.07.2016.
  12. ↑ Veikko Täär: Sparta keskendub olulisele! Spordiklubi Sparta koduleht, 13.10.2011.
  13. ↑ Greta Kaupmees. Sünnipäevalaps Veikko Täär oma elu valikutest: pean õppima tunnistama oma vigu ja möödalaskmisi Kroonika/Delfi, 07.09.2021.
  14. ↑ Veikko Tääri maratoniandmed Spordiportaalis Sportos. Vaadatud 27.06.2025.
  15. ↑ Triatloniks valmistuv Veikko Täär osaleb Tallinna muuliujumisel Postimee.ee, 05.07.2011.
  16. ↑ Veikko Täär: "Ma suudan küll!" Anne & Stiil, 14.07.2011.
  17. ↑ Greta Kaupmees. Sünnipäevalaps Veikko Täär oma elu valikutest: pean õppima tunnistama oma vigu ja möödalaskmisi Kroonika/Delfi, 07.09.2021.
  18. ↑ Egon Valdaru. Näitleja Veikko Täär pakub talvepealinnas pesumaja teenust Lõuna-Eesti Postimees, 03.05.2007.
  19. ↑ Jaanus Kulli. Veikko Täär: "Kindlasti õpetas venna ülekohtuselt varane lahkumine mind omal karmil moel elu rohkem väärtustama." Õhtuleht.ee, 30.07.2016.
  20. ↑ Greta Kaupmees. Sünnipäevalaps Veikko Täär oma elu valikutest: pean õppima tunnistama oma vigu ja möödalaskmisi Kroonika/Delfi, 07.09.2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Veikko_Täär&oldid=6961822"