Vahur Afanasjev

Allikas: Vikipeedia
Vahur Afanasjev kirjandusfestivalil HeadRead esinemas Tallinna kirjanike maja musta laega saalis
Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2014
Vahur Afanasjev esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 28. mail 2011
Vahur Afanasjev (2008). Foto: Mika Keränen / Tartu NAK

Vahur Afanasjev (sündinud 24. augustil 1979 Tartus) on eesti kirjanik, helilooja ja filmimees.

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Vahur Afanasjev õppis 1986–1995 Tartu 10. Keskkoolis, 1995–1998 Tartu 12. Keskkoolis, 19982004 Tartu Ülikoolis, lõpetades 2002 rahvamajanduse eriala bakalaureuseusekraadiga. Magistriõpe meedia ja kommunikatsiooni alal jäi lõpetamata.

Aastast 1998 oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, aastast 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on töötanud ajakirjaniku, meediaanalüütiku, loovkirjutaja (copywriter), reklaamiagentuuri loovjuhi ja suhtekorraldajana.

Ta elas 20052010 Belgias. Sellest perioodist kõneleb ka raamat "Minu Brüssel".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Afanasjev alustas kirjutamist 1995 luuletuste ja laulusõnadega. 1997–98 avaldas ta kolm samizdat-kogu PipraFit Projektis koos Arstionuga (Priit Salumaa) pseudonüümi DJ Jumal all.

Esimesena avaldas tema teoseid ajakiri Vikerkaar (1998). Ta on avaldanud luulekogu "Kandiline maailm" (2000), jutukogu "Kanepi kirik" (2002), luulekogu "kaantega viin" (2004), romaani "Kastraat Ontariost" (2005), luulekogu "Katedraal Emajões" (2006), jutustuse "Kaadrid otsustavad" (2007), romaani "Kosmos" (2008), aimeraamatu "Minu Brüssel" (2011), luulekogud "Eesti vaarao" (2013), "Kuidas peab elama" (2014) ja "Tünsamäe tigu" (2015).

Luulekogu "Katedraal Emajões" nimetati 2006. aasta Kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks luule kategoorias. Kandidaate oli 6 ja ta ei võitnud seda auhinda [1]. Raamatu "Minu Brüssel" tunnustas Go Reisiajakiri teda 2011. aasta parima reisikirjaniku nimetusega, preemia läks jagamisele Peeter Sauteriga [2].

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Afanasjev viljeleb arvutimuusikat (projekt tra_art), eklektilist kitarrirokki, bluusi ja kantrit (projekt Kurluk Ulica) ning eksperimentaal-populaarset helikunsti (projekt Kannibal Elektor). Projektil tra_art ilmus CD koos raamatuga "Katedraal Emajões".

Afanasjev kuulub Eesti Autorite Ühingusse. Ta on teinud laulusõnu Orelipoisile, Skriimsilmale ja Päris Annyle.

Film[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 2006 tegeleb Afanasjev filmikunstiga. Ta on loonud lühikesi eksperimentaalfilme ning kasutanud filmi loomiseks fotosid ja Microsoft Powerpointi tarkvara. Valminud on eksperimentaalne ja autobiograafiline dokumentaalfilm "Teekond unelma lõppu" (2008), mis jäädvustab muuhulgas Tartu Noorte Autorite Koondise tegemisi, ning dokumentaalfilm "Rong Way" (2009), mis räägib rongiga Brüsselist Tallinna sõidust.

Huvitavaid asjaolusid[muuda | muuda lähteteksti]

Vahur Afanasjev on teadaolevalt ainus eesti kirjanik, keda on hammustanud krokodill (kaiman) [3] Vahur Afanasjev on ka teadaolevalt ainus eesti kirjanik, kes on ühe teose vormistanud Vikipeedia artikli vormis. See ilmus nii ajalehes Eesti Ekspress[4] kui ka kodulehel Ekspress.ee[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 354, 366
  2. http://reisiajakiri.gomaailm.ee/go-reisiajakiri-35-aprill-2012/
  3. "Muusa (ajakiri)" 2007/2
  4. Vahur Afanasjev. Prantsuse šašlõkk. Eesti Ekspress, 20. juuni 2013
  5. Vahur Afanasjev. Jaanijutt: Prantsuse šašlõkk tuleb ja tapab. Eesti Ekspress, 24. juuni 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]