Vahur Afanasjev

Allikas: Vikipeedia
Vahur Afanasjev kirjandusfestivalil HeadRead esinemas Tallinna kirjanike maja musta laega saalis (2014)
Vahur Afanasjev esinemas kirjandusfestivalil HeadRead (2011)
Vahur Afanasjev (2008)

Vahur Afanasjev (kodanikunimi Vahur Laanoja; 24. august 1979 Tartu – 10. mai 2021)[1] oli eesti kirjanik, helilooja ja filmimees.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vahur Afanasjev sündis Tartus. Ta õppis 1986–1995 Tartu 10. Keskkoolis, 1995–1998 Tartu 12. Keskkoolis, 1998–2004 Tartu Ülikoolis, lõpetades 2002 rahvamajanduse eriala bakalaureuseusekraadiga. Magistriõpe meedia ja kommunikatsiooni alal jäi lõpetamata.

Aastast 1998 oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, aastast 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on töötanud ajakirjaniku, meediaanalüütiku, loovkirjutaja (copywriter), reklaamiagentuuri loovjuhi ja suhtekorraldajana.

Ta elas ja töötas 2005–2010 Belgias. Sellest perioodist kõneleb ka raamat "Minu Brüssel".

Vahur oli abielus ja tal on üks tütar.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Afanasjev alustas kirjutamist 1995 luuletuste ja laulusõnadega. 1997–98 avaldas ta kolm samizdat-kogu PipraFit Projektis koos Arstionuga (Priit Salumaa) pseudonüümi DJ Jumal all.

Esimesena avaldas tema teoseid ajakiri Vikerkaar (1998). Ta on avaldanud luulekogu "Kandiline maailm" (2000), jutukogu "Kanepi kirik" (2002), luulekogu "Kaantega viin" (2004), romaani "Kastraat Ontariost" (2005), luulekogu "Katedraal Emajões" (2006), jutustuse "Kaadrid otsustavad" (2007), romaani "Kosmos" (2008), aimeraamatu "Minu Brüssel" (2011), luulekogud "Eesti vaarao" (2013), "Kuidas peab elama" (2014), "Tünsamäe tigu" (2015) ja "Hõbehundi laulud" (2020) ning romaani "Õitsengu äärel" (2020). Tema kuulsaim teos, "Serafima ja Bogdan, ilmus 2017. Postuumselt ilmusid tema viimane originaalluulekogu "Tuulevaiksed aastad" (2021)[2] ja viimane romaan "Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega" (2022)[3].

Luulekogu "Katedraal Emajões" nimetati 2006. aasta Kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks luule kategoorias. Kandidaate oli 6 ja ta ei võitnud seda auhinda.[4] Raamatu "Minu Brüssel" tunnustas Go Reisiajakiri teda 2011. aasta parima reisikirjaniku nimetusega, preemia läks jagamisele Peeter Sauteriga.[5] Luulekogu "Tünsamäe tigu" pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta luuleauhinna.[6]

Käsikirjaga "Serafima ja Bogdan" saavutas ta 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esikoha.[7] Sama teos pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia,[8] Virumaa kirjandusauhinna ja Balti Assamblee kirjandusauhinna[9]. Romaan ilmus eesti keeles 2017. aastal ja vene keeles 2019. aastal. Oodata on tõlkeid poola, leedu ja inglise keelde. Tartu Uus Teater adapteeris teose lavastuseks "Serafima+Bogdan", mida mängiti 2021 ja 2022 suvel Kolkja külas Peipsiääre vallas.[10] Afanasjev ei jõudnud kahjuks teatrietendust näha, kuid oli kursis selle arendamisega ja osales esimesel lugemisel.[11] Oodata on ka teosel põhinevat filmi,[12] mille algse stsenaariumi arendamisel osales romaani autor ka ise.[13]

Tartu linnakirjanikuna avaldas ta muu hulgas Tartu Postimehes kolumnisarja Tartu linnaosadest. Sari kandis pealkirja "Kuidas taluda Tartut" ning iga lugu kaunistas Artur Kuusi illustratsioon[14] Sari ilmus ka samanimelise kogumiku kujul 2023. aastal.[15]

Postuumselt ilmunud luulekogu "Tuulevaiksed aastad" nomineeriti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastaauhinnale.[16]

Vahur Afanasjev on ka teadaolevalt ainus eesti kirjanik, kes on ühe teose vormistanud Vikipeedia artikli vormis. See ilmus nii ajalehes Eesti Ekspress[17] kui ka kodulehel Ekspress.ee.[18]

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Afanasjev viljeles arvutimuusikat (projekt tra_art), eklektilist kitarrirokki, bluusi ja kantrit (projekt Kurluk Ulica) ning eksperimentaal-populaarset helikunsti (projekt Kannibal Elektor). Projektil tra_art ilmus CD koos raamatuga "Katedraal Emajões".

Afanasjev kuulus Eesti Autorite Ühingusse. Ta on teinud laulusõnu Orelipoisile, Skriimsilmale ja Päris Annyle. Afanasjev on osalenud mitmete projektidega Tartu kirjandusfestivali Prima Vista korraldataval "Laulvate kirjanike" kontserdil. Seejuures on tema laulud ka CD plaatidel "Laulvad kirjanikud"[19] ja "Lutsuvad kivid - kirjanikud muusikas"[20]. Samuti on ta lindistanud sooloprojektina enda laule ja avaldanud neid Youtube keskkonnas: "Hetk", "Sädemed".

Film[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 2006 tegeles Afanasjev filmikunstiga. Ta on loonud lühikesi eksperimentaalfilme ning kasutanud filmi loomiseks fotosid ja Microsoft Powerpointi tarkvara. Valminud on eksperimentaalne ja autobiograafiline dokumentaalfilm "Teekond unelma lõppu" (2008), mis jäädvustab muuhulgas Tartu Noorte Autorite Koondise tegemisi, ning dokumentaalfilm "Rong Way" (2009), mis räägib rongisõidust Brüsselist Tallinna.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Vahur Afanasjevi ärasaatmist kaunistasid valged roosid. Tartu Postimees, 17. mai 2021.
  2. ↑ Kaspar Viilup (08.11.2021). "Ilmus Vahur Afanasjevi viimane luulekogu". ERR kultuuriportaal.
  3. ↑ "Kirjastus Vemsa annab välja Vahur Afanasjevi kaks uut postuumset teost". ERR kultuuriportaal. 24.07.2021.
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 354, 366
  5. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2016. Vaadatud 23. aprillil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. ↑ Heili Sibrits (14. märts 2016). "Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaadid on teada". Postimees. Vaadatud 18. mai 2017.
  7. ↑ EKLi romaanivõistluse võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga "Serafima ja Bogdan", err.ee, 6. juuni 2017
  8. ↑ https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kirjanduse-aastapreemiate-nominendid
  9. ↑ Kaspar Viilup (09.10.2021). "Balti Assamblee kirjandusauhinna laureaat on Vahur Afanasjev". ERR kultuuriportaal.
  10. ↑ Ode Maria Punamäe (31.07.2021). ""Serafima ja Bogdani" teatriversioon jõudis publiku ette". ERR kultuuriportaal.
  11. ↑ Kaspar Viilup. "Galerii: Peipsiveerel toimus Tartu Uue Teatri "Serafima+Bogdani" esimene lugemine". 16.12.2021.
  12. ↑ "Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" jõuab kinoekraanile". ERR kultuuriportaal. 03.01.2022.
  13. ↑ Armas Riives (03.01.2022). "«Serafima ja Bogdani» ekraanile toomine tundub kui kõva pähkel". Tartu Postimees.
  14. ↑ "MEENUTUS ⟩ Rända koos varalahkunud kirjanikuga läbi Tartu linnaosade". Tartu Postimees. 11.05.2021.
  15. ↑ "Esitlusele tuleb Vahur Afanasjevi artiklikogumik «Kuidas taluda Tartut»". Uudised. 28. detsember 2022. Vaadatud 7. mail 2023.
  16. ↑ "Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid". Kultuurkapitali koduleht. 09.02.2022.
  17. ↑ Vahur Afanasjev. Prantsuse šašlõkk. Eesti Ekspress, 20. juuni 2013
  18. ↑ Vahur Afanasjev. Jaanijutt: Prantsuse šašlõkk tuleb ja tapab[alaline kõdulink]. Eesti Ekspress, 24. juuni 2013
  19. ↑ "Laulvad kirjanikud CD". Apollo veebipood.
  20. ↑ "Lutsuvad kivid - kirjanikud muusikas".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vahur_Afanasjev&oldid=6498743"