2004. aasta suveolümpiamängude olümpiatuli

Allikas: Vikipeedia
Olümpiatule teekond

2004. aasta suveolümpiamängude olümpiatuli oli 2004. aasta suveolümpiamängude olümpiatuli.

Tulesüütamise tseremoonia[muuda | muuda lähteteksti]

Ateena olümpiamängude tuli süüdati 25. märtsil 2004, 1896. aasta suveolümpiamängude avapäeva aastapäeval. Tseremoonia toimus ilma viperusteta. Ülempreestrinna Thalia Prokopiou andis peegli abil päikesekiirtest süüdatud tõrviku üle esimesele kandjale, Kreeka odaviskemeistrile Kostas Gatzioudisele.

Tseremooniast võtsid osa mängude peakorraldaja Gianna Angelopoulos ja Kreeka peaminister Kóstas Karamanlís.

Tule teekond Kreekas[muuda | muuda lähteteksti]

Kreekas kandsid olümpiatuld teiste seas Monaco prints Albert, teivashüppe olümpiavõitja Sergei Bubka ning Hispaania veepallimängija Manuel Estiarte, kes osales kuutel olümpiamängudel.

Olümpiatule jõudmisel Ateenasse 1. aprillil rakendati enneolematuid julgeolekumeetmeid, muu hulgas 1500 politseinikku. Marmorstaadioni ümbrus oli liikluseks suletud. Staadionil süüdati olümpiatule tõrvikust altar. Tugev tuulepuhang kustutas tõrvikus tule, nii et see tuli uuesti süüdata.

Tule teekond maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Kreekast jõudis tuli välja 4. juunil ning rändas 35 päevaga läbi 27 riigi, jõudes esimest korda ka Aafrikasse, Indiasse ja Lõuna-Ameerikasse. Selle teekonna alguses oli esimene tulekandja Austraalia jooksja Cathy Freeman, kes süütas 2000. aasta suveolümpiamängude tule. Muu hulgas läbis tõrvik kõik eelmised suveolümpiamängude linnad ning muid rahvusvaheliselt tähtsaid linnu: Sydney, Melbourne'i, Tōkyō, Seouli, Pekingi, New Delhi, Kairo, Kaplinna, Rio de Janeiro, México, Los Angelese, Saint Louise, Atlanta, New Yorgi, Montréali, Antwerpeni, Brüsseli, Amsterdami, Genfi, Lausannei, Pariisi, Londoni, Barcelona, Rooma, Müncheni, Berliini, Stockholmi, Helsingi, Moskva, Kiievi, İstanbuli, Sofia ja Nikosia. ROK-i nõudel lisati 2012. aasta suveolümpiamängude olümpialinnakandidaadid Havanna, Leipzig ja Madrid.

Riigist riiki transporditi tuld spetsiaalse Zeusi-nimelise lennuki (Boeing 747) pardal.

26. juunil oli olümpiatuli Wimbledonis, kus peeti parajasti Wimbledoni turniiri, ja alustas kesktenniseväljakult 48 km pikkust teekonda Londonis. Tulekandjate seas oli ka viiekordne olümpiavõitja, sõudja Steve Redgrave. Tuli jõudis Towerisse, Saint Pauli katedraali ja London Eye juurde ning Trafalgar Square'ile. Õhtul olid kesklinnas pidustused. Olümpiatuli oli Londonis esimest korda pärast 1948. aasta suveolümpiamänge.

Olümpiatule ümbermaailmareis lõppes 8. juulil Küprosel, kust see viidi tagasi Kreekasse.

Tule jõudmine Ateenasse[muuda | muuda lähteteksti]

8. augustil kandis olümpiatuld teiste seas Kreeka jalgpallikoondise sakslasest peatreener Otto Rehhagel. 11. augustil jõudis olümpiatuli Ateena lähistele ning 12. augustil viis 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas kõrgushüppes hõbemedali võitnud Niki Bakoyiannis selle akropoli. Viimasel teeloleku päeval, 13. augustil, kandsid seda teiste seas modell Naomi Campbell (300 meetrit), kergejõustiklane Carl Lewis ja Jean-Michel Cousteau.

Tule süütas mängude avatseremoonial purjetaja Nikólaos Kaklamanákis.