Gustav Meyrink
Gustav Meyrink (kodanikunimi Gustav Meyer; 19. jaanuar 1868 Viin – 4. detsember 1932 Starnberg) oli Austria kirjanik.
Gustav Meyrink sündis Viinis Württembergi ministri Karl von Varnbüleri ja näitleja Maria Wilhelmine Adelheid Meyeri abieluvälise lapsena. Kuni 13. eluaastani elas Meyrink põhiliselt Münchenis, siis lühemat aega Hamburgis. 1883. aastal kolis koos emaga Prahasse, kus elas järgmised 20 eluaastat.
1889. aastal asutas ta koos sugulase Christian Morgensterniga oma panga Meyer & Morgenstern. 1902. aastal süüdistati teda pettuses ning Meyrink pidas paremaks äritegevus lõpetada.
1892. aastal plaanitses hingelises kriisis Meyrink enesetappu. Ta istus, revolver käes, oma toas kirjutuslaua taga ning kavatses ennast maha lasta. Korraga kuulis ta krabinat ning keegi lükkas ukse alt tuppa brošüüri "Über das Leben nach dem Tode" ('elust pärast surma').[1] Meyrink oli juhtunust väga üllatunud ning hakkas huvi tundma okultsete ja müstiliste nähtuste vastu. Temast sai koguni Praha teosoofilise looži Zum Blauen Stern juht.
Meyrinki loometee algas 1903. aastal ajakirja Simplicissimus kaastöölisena. Samal aastal ilmus ta esikraamat "Der heiße Soldat und andere Geschichten" ('kuum sõdur ja teisi jutte'). 1904. aastal kolis Meyrink Viini.[2] 1905. aastal Meyrink abiellus, paaril oli kaks last. Et peret ülal pidada, pidi ta tegema ka tõlketöid. 1907. aasta jaanuarist elas Meyrink Münchenis.[3] 1911. aastal kolis Meyrink koos perekonnaga Müncheni lähedale Starnbergi.
Väga suurt tähelepanu äratas Meyrink oma esoteeriliste romaanidega, mis käsitlesid müstiliste ja okultsete teemadega. 1915. aastal ilmus tal romaan "Der Golem", mis osutus väga populaarseks. Edukaks kujunesid ka Meyrinki järgmised romaanid "Das grüne Gesicht" ("Roheline nägu") ja "Walpurgisnacht" ("Volbriöö"), mõlemad ilmusid 1917. 1921. aastal ilmus romaan "Der weiße Dominikaner" ("Valge Dominiiklane") ja 1927. aastal "Der Engel vom westlichen Fenster" ('Läänepoolse akna ingel').
Meyrinki elu viimane periood kujunes traagiliseks. Tema poeg Fortunat sai 1932. aasta talvel suusatades nii rängalt viga, et jäi halvatuks. 12. juulil 1932 sooritas ta 24-aastaselt enesetapu.
Gustav Meyrinki teoste tõlked eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
- "Doktor Cinderella kasvud". Tallinn, 1923
- "Golem". Tõlkinud Juhan Lõhmus, Tartu, 1930, 2. trükk Tallinn, 1994
- "Mees pudeli pääl". Tallinn, 1923
- "Milleks on õigupoolest hea valge koerasitt : lugusid "Saksa pürjeli imesarvest". Tõlkinud Mati Sirkel, Tallinn, 2010
- "Naisori Rhodosest". Tallinn, 1922
- "Poisu". Tallinn, 1921
- "Präparaat". Tartu, 1916
- "Roheline nägu : okultistlik romaan". Tõlkinud Uno Liivaku, Tallinn, 2003
- "Valge Dominiiklane : nähtamatu mehe päevikust". Tõlkinud Uno Liivaku, Tallinn, 2003
- "Volbriöö : fantastiline romaan". Tõlkinud Aadu Hurt, Tallinn, 1996
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Gustav Meyrink digital-guide.cz.
- ↑ VIVO: The Life of Gustav Meyrink Literalab.
- ↑ Meyrink, Gustav Deutsche Biographie.