Voldemar Karl Koht
| Voldemar Karl Koht | |
 |
|
| Nimi | Voldemar Karl Koht |
| Sündinud | 21. veebruar, 1893 Vao vald, Eesti |
| Surnud | 2. september, 1942 Norilsk, Venemaa |
| Teenistused | Venemaa keisririigi armee Eesti Rahvavägi |
| Auaste | Kolonel |
| Juhitud üksused | Soomusrongirügement |
| Sõjad/lahingud | Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Vabadusrist II/3 Kotkaristi III klass Püha Anna ordeni II, III ja IV järk Püha Stanislavi ordeni II ja III järk |
Voldemar Karl Koht VR II/3 (kuni 1940 Voldemar Karl Koch; 21. veebruar 1893 Vao vald, Virumaa – 2. september 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Sündis 21. veebruaril 1893 Virumaal Vao vallas, tollane perekonnanimi oli tal Koch.[1] Omandas üldhariduse Tartu Aleksandri Gümnaasiumis, kus lõpetas C klassi.[2] Õppis ohvitseriks Pihkva ohvitseride koolis just Esimese maailmasõja eel,[1] 1913–1914. Ohvitseriks lipniku auastmesse ülendati 13. juunil (vkj 1. juunil) 1914.[2] Võitles Esimeses maailmasõjas 95. Krasnojarski jalaväepolgu koosseisus sakslaste vastu, saades haavata ja põrutada.[2]
Eesti Vabadussõja alul teenis 5. jalaväepolgus nooremohvitserina,[2] kus taganemise ajal 1918. aasta detsembris degradeeriti reameheks.[1] Komandeeriti 1. jaanuaril 1919 "iseäralises komandirovkas" 2. jalaväepolku.[3] Tõsteti 25. septembril 1919 vahvuse ja eekujuliku teenistuse eest tagasi kapteniks.[1][4] Teenis järgnevalt 4. jalaväepolgu pataljoniülemana ning pataljoniülema abina.[2][5]
Võttis osa lahingutest Pada mõisast kuni Valklani, Valkla, Kriuši ja Narva all, Luuga jõe ümbruskonnas, samuti Krasnaja Gorka operatsioonist ja Narva kaitselahingutest 1919. aasta lõpul.[6] Autasustati sõja lõppedes Vabadusristi II liigi 3. järguga.
Jätkas järgnenud rahuajal esialgu jalaväes, olles mitme pataljoni ülemaks ning 1923–1924 ka 1. jalaväerügemendi ülema kohusetäitjaks.[1] Ülendati 30. jaanuaril 1924 kolonelleitnandiks[7] ja nimetati 15. märtsil 1924 koosseisu kitsendamise puhul 1. jalaväerügemendi 1. pataljoni ülemaks.[8] Viidi teenistuse huvides 20. oktoobril 1925 üle 5. jalaväerügemendi 5. pataljoni ülemaks.[9]
1928. aasta 1. - 28 oktoobrini oli kolonelleitant Voldemar Koch Jõhvis asunud iseseisva üksusena taastatud 4. üksiku jalaväepataljoni pataljoniülemaks[10].
Määrati aprillis 1934 2. soomusrongirügemendi ülema kohusetäitjaks. Asus samal aastal õppima Kõrgemas Sõjakoolis juhtimise ja staabiteeninduse alal, mille lõpetamisel 1936 sai Soomusrongirügemendi ülemaks.[1] Ülendati 24. veebruaril 1936 koloneliks.[2] Elas 1930. aastatel Tallinnas aadressil Tatari 21b korter 15.[11]
Viidi veebruaris 1940 üle 1. diviisi staabiülemaks, kellena sai teenida Eesti okupeerimiseni.[1] Eestistas oma perekonnanimeks Koht.[12] Kolonel Koht arreteeriti 14. juunil 1941 Värska laagris, veeti Siberisse ja lasti maha 2. septembril 1942 Norilskis.[1]
Auastmed [muuda]
- 1914 – lipnik
- 1918 – reamees
- 1919 – kapten
- 1924 – kolonelleitnant
- 1936 – kolonel
Tunnustused [muuda]
 |
Vabadusrist II/3 |
- Vabadusrist II/3 (17. august 1920)
- Kotkaristi teenetemärgi III klass (20. veebruar 1935)
- Püha Anna ordeni II, III ja IV järk
- Püha Stanislavi ordeni II ja III järk
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Õun, M; Noormets, T; Pihlak, J (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel, lk 26
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Kolonel Voldemar Koch VR II/3 25 aastat ohvitserikutses. Sõdur. 1939, nr 22-23, lk 511
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 207
- ↑ Väike-Maarja kihelkonnast pärit Vabadusristi kavalerid. Väike-Maarja valla infoleht nr 2 (168), veebruar 2008, lk 15.
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Viru jalaväepataljon
- ↑ Nerman, R: Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas. III osa. Eesti Päevaleht, 12. detsember 2002
- ↑ Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett AS, lk 85
