Sortavala

Allikas: Vikipeedia
Sortavala

vene Сортавала
(Sortavala)
soome Sortavala
karjala Sordovala

Sortavala vapp
Sortavala vapp
Elanikke: 19 174 (2012)[1]

Koordinaadid: 61° 42′ N, 30° 40′ Ekoordinaadid: 61° 42′ N, 30° 40′ E
Sortavala
Sortavala Karjala kaardil

Sortavala (vene Сортавала, 1918. aastani Сердоболь, Serdobol) on linn Venemaal Karjalas, Sortavala rajooni keskus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sortavala sai linnaõigused 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolfi valitsemisajal, kui linn kuulus Rootsi Ingeri koosseisus Rootsi kuningriigile. Aastatel 1651–1681 kuulus Soravalta piirkond Gustaf Adam Banérile, kes oli Sortavalta krahvkonna valitseja. Banéri suguvõsavapp on ka kasutusel Sortavalta linna vapina.

Aastatel 1656–1658 toimunud Vene-Rootsi sõja ajal vallutasid linna ajutiselt Vene tsaaririigi väed, kuid sõja lõpetanud 1661. aastal sõlmitud Kärde rahuga tunnistas Venemaa tsaaririik piirkonna kuuluvust Rootsile.

1700. aastal alanud Põhjasõja käigus 1705. aasta sõjakäigu ajal, mida juhtis vene väejuht Pjotr Matvejevitš Apraksin, vallutati Sortavala.

1721. aastal loovutati linn Uusikaupunki rahuga Venemaale ning Vene keiser Peeter I annetas piirkonna feldmarssal Aleksander Borissovitš Buturlini eravalduseks.

Aastatel 1741–1743 toimunud Vene-Rootsi sõja ajal vallutasid linna ajutiselt Rootsi väed ning põletasid linna, kuid pärast Turu rahulepingu sõlmimist ehitati linn uuesti üles.

1744. aastal liideti piirkond moodustatud Viiburi kubermangu, Käkisalmi provintsi koosseisu. 18. sajandi teisel poolel müüsid Buturlini järglased piirkonna krahvinna Anna Aleksejevna Orlov-Tšesmenskile.

1783. aastal nimetati Sortavala maakonnalinnaks, 1808–1809 toimunud Vene-Rootsi sõja ja Fredrikshamni rahulepingu alusel liideti 1811. aastal piirkond, koos kogu Viiburi kubermanguga Venemaa keisririiki kuulunud autonoomse Soome Suurvürstiriigiga.

1917. aastast pärast Soome iseseisvumist ja eraldumist Venemaast kuulus linn 1940. aastani Soomele, mil kaotuse järel Talvesõjas NSV Liidule, 13. märtsil 1940 sõlmitud rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma aladest, elanikkond ca 400 000 elanikku lahkus Soome, Soome oli sunnitud ära andma oma territooriumist osa Sallast, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga, Sortavala, Petsamost Kalastaja poolsaar, 4 Soome lahe saart ja kogu Laadoga järve läänekalda.

Teise maailmasõja Jätkusõja ajal, aastatel 19411944 kuulus piirkond ajutiselt Soome Vabariigile, kuid pärast 1944. aasta sõja kaotust NSV Liidule, liideti 19. novembril 1944 sõlmitud vaherahulepingu alusel Sortavala ja Karjala piirkond Karjala-Soome NSV ja hiljem Karjala ANSV-na NSV Liidu koosseisu ning oli Sortavala rajoonikeskus.

Sortavala asend Laadoga järve põhjakaldal

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]