Vallisaare vaherahu

Allikas: Vikipeedia

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 1658. aastal Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte vaheline sõjategevus kolmeks aastaks.

Vallisaare rahu peatas 1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõja, mille Moskva suurvürstiriik oli alustanud. Vallisaare vaherahuga jäid Venemaale Liivimaal vallutatud alad, sealhulgas Tartu.

Läbirääkimistest osavõtnud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaherahu sõlmimise Rootsi poolseks komissariks oli Rootsi Riiginõukogu liige, Tartu õuekohtu president vabahärra Gustaf Bielke ja delegatsiooni kuulusid veel Bengt Horn, Johan Silfverstierna ja Filip von Krusenstierna.[1], Moskva suurvürstiriiki esindas Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naroškin.

Vaherahu tulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõlmitud vaherahu tulemusena jäi Moskva suurvürstiriigi valdusse juba hõivatud Eesti- ja Liivimaa linnad, Rootsi valdusesse jäid aga rootsi poolt tagasi vallutatud Ingerimaa, koos Nöteburgi ja Nyeniga.

Rootsi ja Venemaa vahel taastati kaubandussuhted, mõlemad osapooled vabastasid vangid, kaasaarvatud need, kes olid ära viidud kõige kaugematesse piirkondadesse. Rootsi võttis ka kohustuse mitte toetada Poolat sõjas Venemaa vastu.

Lõpptulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare rahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]