Windows 95

Allikas: Vikipeedia
Windows 95
Arendaja Microsoft
Esmaväljalase 24. august 1995
Viimane väljalase 4.0 (Build 950 C: OEM Service Release 2.5) / 26. november 1997
Platvorm IA-32
Suurus 50-55MB
Arenduse staatus Tarkvaralised uuendused lõppesid 31. detsember 2001[1]
Veebisait http://www.microsoft.com

Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft hakkas toodet müüma 24. augustil 1995[2]. Võrreldes varasemate Windowsi toodetega oli see Microsofti suurimaid edasiminekuid. Toote arenduse käigus kutsuti seda kui Windows 4.0 või selle koodnime, Chicago, järgi.

Opsüsteemi Windows 95 on sisse ehitatud Microsofti varasem eraldiseisev MS-DOS ja erinevad Windowsi tooted. Selles oli olulisi uuendusi, mida Windows 95 eelkäijal, Windows 3.1, ei olnud. Tähelepanuväärseimad uuendused olid graafiline kasutajaliides (GUI) ja üsna lihtsustatud „plug-and-play“ toetus. Suuremaid muutusi oli tehtud ka operatsioonisüsteemi põhikoodis, näiteks mindi 16-bitiselt arhitektuurilt üle multitegumtööd võimaldavale 32-bitisele arhitektuurile.

Koos laialdase turunduskampaaniaga saatis Windows 95 turul suurepärane edu väljalaske ajal ja üsna pea sai sellest kõige populaarsem operatsioonisüsteem. Sellega tulid veel kaasa arvukad funktsioonid ja omadused, mis olid ka esile toodud uuemates Windowsi versioonides, näiteks tegumiriba ja Start-nupp. Arvati, et Windows 95 põhjustas konkurentide (sh OS/2) pankrottimineku ja selle tõttu kaevati Microsoft kohtusse.

Umbes kolm aastat hiljem, pärast Windows 95 väljatulekut, sai selle järeltulijaks Windows 98.

Arendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgse Windows 95 kavandi juured viivad 1992. aasta märtsi[3][4][5], aega pärast Windows 3.1 turuletulekut. Siis olid Windows for Workgroups 3.1 ja Windows NT 3.1 veel arenduses ja Microsofti plaanid olid fokusseeritud Cairole (operatsioonisüsteem). Cairo pidi olema Microsofti Windows NT-l baseeruv uue generatsiooni operatsioonisüsteem ning sisaldama uut kasutajaliidest ja objektipõhist failisüsteemi, aga seda ei plaanitud tootmisse lasta enne 1994. aastat (Cairo jõudis lõpuks osaliselt turule juulis 1996 Windows NT 4.0 vormis, aga ilma objektipõhise failisüsteemita, millest hiljem arenes välja WinFS).

Samal ajal Windows 3.1 turuletulekuga tõi IBM turule OS2/ 2.0. Microsoft mõistis, et nad vajavad uuendatud Windowsi versiooni, mis küll toetaks 32-bitiseid rakendusi ja multitegumtööd, aga suudaks töötada madalamatasemelisel riistvaral (Windows NT seda ei suutnud). Nii hakati välja töötama Windows Chicagot, mis pidi turule jõudma 1993. aasta lõpus ja selle järgi hakati seda kutsuma Windows 93. Algselt tehti otsus, et uut kasutajaliidest ei lisata, kuna seda plaaniti Cairole, ja teha ainult paigaldus, konfiguratsioon ja võrgundus lihtsamaks. Windows 93 pidi turule jõudma koos MS-DOS 7.0-ga, pakkudes kasutajale veelgi integreeritumaid kasutusvõimalusi ja muutes teistele firmadele DOS kloonide tegemise kasutuks. MS-DOS 7.0 oli sel ajal arenduses koodnimega Jaguar ja pidi valikuliselt võima joosta Windows 3.1 baasil 32-bitisel kaitstud kernelil Cougar, et paremini võistelda DR-DOS-iga. Chicago projekti juhtis Brad Silverberg, kes sellel ajal oli Microsofti süsteemide osakonna vanem asepresident. Microsofti toodete plaan nägi välja järgmine:

Koodnimi Plaanitud müügile tulek Kirjeldus Väljaantud kui
"Janus"[6] Märts 1992 Windows 3.1
"Astro"[6] September 1992 Uuendus MS-DOS 5.0-le, lisades kolmanda osapoole tööriistad, et ületada DR-DOS 6.0-i omadused. MS-DOS 6.0
"Winball"[6] Windows for Workgroups 3.1
"Jaguar"[6] Juuni 1993 Järgmine tähtis real-mode MS-DOS väljalase, paremini integreeruv Windowsiga. (MS-DOS 7.0)
"Cougar"[6] Juuni 1993 32-bitine Windows 386 enchanced-mode kernelil baseeruv kaitstud MS-DOS kernel (Windows 95 VMM)
"Panther"[6] Juuni 1993 32-bitine Windowsi allsüsteem, mis suutis joosta "Cougaril", rakendades Windows NT Win32 API alamhulka aga Win32s API ülemhulka. Windows 95
"Rover"[6] Juuni 1993 Windows for Mobile Computing, baseerudes "Pantheril"
NT Juuli 1993 Uus, nullist ehitatud, Windowsi operatsioonisüsteem serveritele ja tööjaamadele. Windows NT 3.1
"Cairo" Juuli 1996 Windows NT 4.0

Esimene Chicago versiooni spetsifikatsioon sai valmis 30. septembril 1992. Cougarist sai Chicago kernel.

Beetaversioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne esmast väljalaset anti ameeriklastele võimalus proovida Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows 95 Preview programmi raames. 19,95 dollari eest saadeti ostjatele 3,5" flopikettad, mille abil sai Windows 95 installida kas uuendusena Windows 3.1x-le või puhtalt tühjale arvutile. Inimesed, kes võtsid osa programmist, said ka tasuta proovida The Microsoft Networki (MSN) – võrguteenust, mis tuli kaasa Windows 95-ga. Prooviversioon aegus novembris 1995, seejärel said selle kasutajad osta Windows 95 täisversiooni. Tehti mõned väljaanded, mida pole lekitatud siiani, näiteks Chicago 30.

Mitmed Windows 95 beetaversioonid anti välja enne tegelikku väljaannet:

Build Kirjeldus
Build 56/58s Build 56/58s tutvustas "Start menu" prototüüpi. See jagas Windows 95 "Start menu" funktsioonid kolmeks nupuks. Tulevased Chicago ehitused koondasid need kolm üheks "Start" nupuks, mida me teame siiani.

Build 56/58 hõlmas uut failihaldurit, Chicago veebibrauserit, mis jäi üsna pikaks ajaks muutumatuks Windows 95-s ja Wiindows NT 4.0-s. Build 58s sisaldas ikka programmihaldurit, mis oli olemas ka Windows 3.1-s, kuid see rakendus sai täiendust uue töölaua ja tegumiriba/Start nupu arendusega.

See ehitus hõlmas esmakordselt veel failide otseteid (shortcuts) (Chicagos tunti neid kui "Linke") ja parema hiireklõpsu funktsiooni, mis Windows 3.1 puudus. Veel oli selles esmakordselt pikkade failinimede tugi.

Build 73g Build 73g on järgmine lekitatud Windows Chicago ehitus. See on enamjaolt sama mis Build 58s, kuid mõningate UI muudatustega ja võrgu sisselogimisaknaga käivitamisel.
Build 81 Build 81 järgnes Build 73g-le. Ajamärge ütleb, et see on 1994. aasta jaanuarist. Kolm Start-nuppu on kombineeritud üheks. Kuid 8 märgi pikkune kaustanime limiit teeb Start-menüü osast "Accessories" hoopis "access~1". Jooksvaid programme kuvatakse ainult tegumiribal. "The briefcase UI" sai uuendatud. "My Computer" kuvatakse kui ":drives" ja võrk ":network".
Build 122 Build 122 oli esimene Chicago versioon, mida võis nimetada beetaväljaandeks. Selle kohta puudub laialdane info, kuid ajamärge näitab aega 9. juuni 1994.
Build 189 Build 189 on esimene versioon, mida võib nimetada Windows 95-ks. Ajamärge sellel on 21. september 1994. Kasutajaliides on täielikult ümber tehtud, kus see tundub ja näeb välja nagu lõplikus Windows 95 versioonis, kuid seal on ikkagi mitmed asjad alles Chicagost. "Start menu" on natuke erinev uuematest Windows 95 versioonidest.
Build 224 Build 224 on Windows 95 2. beetaversioon. Ainukese infona selle ehituse kohta on ajamärge, milleks on 8. november 1994.
Build 347 Build 347 on Windows 95 viimane beetaväljaanne. See ehitus viitab Saksa väljaandele aga installib inglise keeles. Selle versiooni ajamärkeks on 17. märts 1995.
Build 468 Build 468 on Windows 95 mai prooviversioon ajamärkega 11. mai 1995. See versioon on väga ligilähedane lõplikule Windows 95 väljaandele, mille tõttu neid võib isegi segamini ajada. Selles olid ka esmakordselt olemas lõpliku Windows 95 üleslaadimise ja väljalülitumise hääled.
Build 480 Build 480 on mai prooviversioon. See anti välja kahes keeles: inglise ja saksa.
Build 490 (Pre-RC1) Build 490 ajamärkeks on 8. juuni 1995. Ehituse numbri järgi tundub, et see viitab esmasele lõpliku väljaande kandidaadile nr. 1. See oli juuni prooviversioon.
Build 501 (RC1) Build 501 ajamärkeks on 21. juuni 1995. Tundub, et see on lõpliku väljaande kandidaat nr 1.

Väljalase[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows 95 toodi turule suure uhkeldusega, mis sisaldas Rolling Stonesi 1981 singlit „Start Me Up“ (viide Start-nupule). Laialdaselt kuulutati, et Microsoft maksis ansamblile The Rolling Stones 8–14 miljonit dollarit nende loo kasutamise eest Windows 95 reklaamikampaanias. Microsofti allikate sõnul oli see pelgalt bändi enda levitatud kuulujutt, et tõsta oma turuväärtust, ja Microsoft maksis neile ainult murdosa sellest summast.[7] Opsüsteemi Windows 95 reklaamimiseks anti välja ka 30-minutiline reklaamvideo „cyber sitcom“, kus näitlesid Jennifer Aniston ja Matthew Perry.

Inglismaal sai suurim arvutikett PC World suure koguse Windows 95 kaste, plakateid ja müügimaterjale, ja paljud poeketid avasid uksed südaööl, et müüa esimesi Windows 95 eksemplare, kuid klientide arv oli tunduvalt väiksem, kui seda näitasid reklaamid. Londonis jagas Microsoft inimestele tasuta ajalehti.

USA-s New Yorgis valgustati Empire State Building nii, et valgusinstallatsiooni värvid vastaksid Windowsi logo omadele. Kanadas Torontos riputati CN Toweri külge 100 meetri kõrgune loosung. Inglismaal jagati tasuta ajalehte The Times, mille eest Microsoft maksis 1,5 miljonit dollarit.

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Architectural diagram

Windows 95 oli arendatud sedasi, et see oleks maksimaalselt ühilduv olemasoleva MS-DOSga ja 16-bitiste Windowsi rakendustega ning seadmete draiveritega, samal ajal pakkudes veel stabiilsemat ja paremini töötavat süsteemi[8][9]. Arhitektuuriliselt võib Windows 95 pidada ka Windows for Workgroups' 386 ’’enchanced mode’’ evolutsiooniks. Opereeriva süsteemi madalaim tase koosneb suurest hulgast virtuaalsetest seadmete draiveritest (VxDs), mis jooksid 32-bitisel kaitstud töörežiimil ja üks või enam virtuaalset DOS-arvutit, mis jooksid virtuaalsel 8086 töörežiimil. Virtuaalsed seadme draiverid vastutavad füüsiliste seadmete eest (näiteks video- ja võrgukaardid), imiteerides virtuaalseid seadmeid, mida kasutavad virtuaalsed arvutid või pakkudes erinevaid süsteemi teenuseid. Kolm kõige tähtsamat virtuaalset seadmedraiverit on:

Virtuaalarvuti haldur
Virtuaalarvuti haldurit (VMM32.VXD) võib pidada Windows 95 kerneliks. Selle ülesandeks on mäluhaldus, programmi tegevuste ja katkestuste käsitlemine, virtuaalseadme draiverite käivitamine ja laadimine, uute virtuaalarvutite loomine ning lõimede (threads) töö koordineerimine.
Konfiguratsioonihaldur
Konfiguratsioonihaldur (CONFIGMG) vastutab Plug and Play funktsionaalsuse rakendamise eest. See tuvastab seadmed süsteemis kasutades mitut siini ’’„enumeratorit“’’, jälgib süsteemi riistvara konfiguratsioonimuutuste suhtes. Vastutab mitmete vahendite (I/O ports, IRQs, DMA channels ja mälu) määramist seadmetele konfliktivabalt.
Paigaldatav failisüsteemihaldur
Paigaldatav failisüsteemihaldur koordineerib ligipääsu erinevatele failisüsteemidele. Windows 95 toetab kohe FAT16 ja hilisemates versioonides FAT32 failisüsteeme (VFAT), ISO 9660 (CDFS), ja mitmeid võrguinfot saatvaid/vastuvõtvaid operatsioonidraivereid. Dünaamiline ketta puhver on tagatud VCACHE poolt. ’’Block I/O’’ allsüsteemides, päringud planeeritakse ’’Input/Output Supervisori’’ poolt. Ligipääsu kettale teostab pordi draiver või SCSI olukorras, minipordi draiver, mis töötab SCSI peal. Nagu Windows for Workgroups jookseb koos 32-bitise faili (baseerudes IFSHLP.SYS) ja ketta juurdepääsu olemasolul, I/O operatsioone võib teostada täielikult 32-bitises kaitstud töörežiimis, möödaminnes MS-DOS-st ja BIOS-st, andes olulise tõusu soorituste teostamises. Juhul kui puudub esialgne Windowsi draiver kindlale andmekandjale või seade on sunnitud jooksma ühilduvus režiimis, on ’’Real Mode Mapperi’’ port võimeline saama sellele ligipääsu läbi MS-DOS-i.

Igale Windowsi 32-bitisele rakendusele määratakse oma mälulõik, mille suurust on võimalik muuta kui tahes suureks, kui kasutaja seda soovib, ja mälule väljaspool seda lõiku ei ole rakendusel võimalik ligi pääseda. See eemaldas vajaduse kindlaks määratud 64k lõikude järgi, mis olid tõsiseks takistuseks DOS-is ja Windows 3.x-s ja samuti põhjustasid probleeme hiljem, kuna rakendused mõnikord võisid üksteise lõike üle kirjutada. Kui Windows 3.x rakendus kokku jooksis, võis see ka muud protsessid rivist välja lüüa, kuid 32-bitine rakendus ei kahjusta teiste rakenduste tööd, kui peaks ise rivist välja minema.

Win32 API on rakendatud kolme mooduli abil, igaüks koosneb 16- ja 32-bitisest komponendist:

Kernel
Kernel (KRNL386.EXE, KERNEL32.DLL ja VWIN32.VXD) annab kõrgema taseme ligipääsu funktsioonidele nagu mälu ja protsessihaldur ning ligipääsu failisüsteemile.
User
’’User’’ (USER.EXE ja USER32.DLL) vastutab erinevate kasutajaliideste komponentide joonistamise ja haldamise eest, näiteks ’’aknad’’, menüüd ja nupud.
GDI
’’Graphics Device Interface’’ (GDI.EXE ja GDI32.DLL) vastutab graafika joonistamise eest iseseisva seadme moel.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Windows Life-Cycle Policy", (vaadatud 11. detsember 2012)
  2. David Segal: "With Windows 95's Debut, Microsoft Scales Heights of Hype" Washington Post, 24. august 1995 (vaadatud 8. detsember 2012)
  3. Comes v. Microsoft. Plaintiff's Exhibit 1263.
  4. Comes v. Microsoft. Plaintiff's Exhibit 1308.
  5. Comes v. Microsoft. Plaintiff's Exhibit 1310.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Comes v. Microsoft. Plaintiff's Exhibit 1285.
  7. Michael Gartenberg: "The Story behind "Start Me Up" and Windows 95", 22. august 2006 (vaadatud 11. detsember 2012)
  8. "How 16-Bit and 32-Bit Programs Multitask in Windows 95" (vaadatud 11. detsember 2012)
  9. "Windows 95 Architecture Components" (vaadatud 11, detsember 2012)