Intel QuickPath Interconnect

Allikas: Vikipeedia
Intel core i7

Intel QuickPath Interconnect on Inteli poolt loodud protsessorite mikroarhitektuur. Intel Quickpath Interconnector, QuickPath või QPI on esisiini järeltulijaks. Esisiin (FSB Front Side Bus) on protsessorite andmesiin, mille kaudu kogu informatsioon protsessori ja süsteemi ning muude seadmete vahel vahetub. Quickpath asendab esisiini Xeonis ja Itaniumi protsessorite seeriates ning osades lauaarvuties. Intel QuickPath on loodud konkurendina AMD HyperTransport tehnloogia vastu. HyperTransporti tutvustati juba 2. aprillil 2001, kuid Intel teatas alles esmakordselt oma uuest tehnoloogiast augustis 2007 ning esitles seda poolteist aastat hiljem.[1] Esimest korda jõudis QPI turule Intel Core i7-9xx protsessorite ja X58 kiibistike sees. QPI on arendatud Inteli Massachusetts Microprocessor Design Center (MMDC) liikmete poolt.

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

QPI on süsteemi mikroarhitektuur, mis on valmistatud kasutades QuickPath tehnoloogiat. Selle eesmärk on protsessori ühendamine emaplaadiga. Protsessor ühendub emaplaadi külge kontaktide kaudu, mille abil saavad seademed ja protsessor andmeid vahetada. Intel QuickPath Interconnect kooseneb kahekümnest punktist punkti andmesiinist(point-to-point data links), mis on suunatud igase suunda koos eraldatud paariga. Igal ühendusesel on edasi-tagasi signaal, kokku on 42 signaali Iga signaal moodustab erineva kontaktipaari, nii et terviklikult on olemas 84 kontakti, mille abil protsessor ühildub emaplaadiga. Kakskümmend andmesiini on jagatud neljaks. Kaheksakümne neljast kontaktist on kaheksa kontakti mõeldud vigade avastamiseks ning kaheksa andmevõrgustiku päise jaoks. Ülejäänud 64 biti on mõeldud andmete edastuseks.[2]

Uue tehnoloogia eelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uue mikroarhitektuuriga kaasneb integreeritud mälu kontroller, mis asub igas mikroprotsessoris. Selle peamiseks eeliseks on mälu ja protsessori vahelise suhtluskiiruse tõstmine. ÜLisaks on hea see, et Intel QuickPath Interconnect tehnoloogia vähendab mitme protsessoriga süsteemides seadmete omavaheliseks suhtluseks vajaminevat aega. See suurendab andmeedastuseks vajaminevat aega ning tagab suurema jõudluse. IQP kasutab kuni 6,4 gigabaiti sekundis(GB/s) ühenduvust ning lubab kanali läbilaskvust 25 gigabaiti sekundis (GB/s), mis on teiste tänapäeval kasutavate lahendustega võrreldes hinnanguliselt kolm korda parem. Peale selle kasutab Intel QuickPath Interconnect Implict Cyclic Redundacny Check(CRC) tehnoloogiat, mis suurendab andmevahetuskvaliteeti ning vähendab andmete kaduma läinud andmete hulka. Arenenud serverite jaoks, mis vajavad kõrget stabiilsust, on osadele protsessoritele lisatud komponente, mille ülesandeks on iseeneslik ühenduste parandamine ja vigade vältimine. IQP on eelkõige loodud Inteli uue generatsiooni mikroprotsessorite jõudluse kasvatamiseks. [3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaline põhjasilla ja lõunasilla asetus
Tavaline kiipistiku asetus

Intel QuickPath Interconnect eelkäijaks on esisiin (FSB Front Side Bus). Esisiini nagu ka IQP eesmärgiks on emaplaadi ja protsessori ühendamine. Esisiiniks nimetakse keskprotsessori andmesiini, mille kaudu liigub kogu info keskprotsessori (CPU) ja süsteemi muude seadmete(muutmälu, PCI laiendkaart, kõvakettad) vahel.[4]. Esisiin on tuntud ka kui ühendus põhjasilla ja protsessori vahel. Esisiini kasutati rohkesti 1990-2000ndatel aastatel.[5]. Kui arvutil on olemas ka protsessoriväline teise taseme (L2) või kolmanda taseme (L3) puhver, siis nad loovad ühenduse protsessoriga tagasiini abil. Tagasiin on kiirem kui esisiin, sest puhvermälud on kiiremad kui tavaline muutmälu. Tagasiin (backside bus) on keskprotsessori ja tavaliselt teise taseme vahemälu vaheline ühendus. Tavaliselt töötab tagasiin keskprotsessori taktsagedudusel. Esisiin töötab tavaliselt aeglasemalt kui keskprotsessor ning on see tõttu aeglasem kui tagasiin.[6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]