Veebikaamera

Allikas: Vikipeedia
Tüüpnäide odavast veebikaamerast
Röntgenvaade Logitechi C500 veebikaamerast

Veebikaamera on videokaamera, mille väljundit saab ühendada Interneti või arvutiga. Harilikult on veebikaameraks aeglase skaneerimisega CCD videokaamera], mis on ühendatud arvuti videohõiveplaadiga. Kaamerast hõivatakse perioodiliselt (näit. üks kord minutis) pilte ja kuvatakse neid veebilehel. Praegu on maailmas kasutusel tuhandeid veebikaameraid, mis pidevalt annavad Internetti mitmesugust videoinfot, alustades tänavaliiklusest ja lõpetades voodistseenidega.[1]

Üheks populaarseimaks kasutusvaldkonnaks on videoühenduste loomine, mis võimaldab kasutada veebikaameraid videokõnedeks või videokonverentsideks. Veebikaamerate igapäevane kasutamine läbi World Wide Webi andiski nendele oma nime. Samuti kasutatakse veebikaameraid väga laialdaselt turvakaameratena.

Veebikaamerad on tuntud tänu oma madalatele tootmiskuludele ja laialdastele kasutamisvõimalustele, mis muudab nad odavaimaks versiooniks videokõnede pidamisel. Veebikaamerate kasutamisega kaasnevad ka suured turvariskid, kuna mõndasid sisseehitatud veebikaameraid saab lülitada sisse nuhkvara abil.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varane[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene veebikaamera, „CoffeeCam“, alustas tööd 1991. aastal ja oli suunatud Cambridge'i ülikooli teadusosakonna Trooja ruumi kohvimasina poole. Kaamera töötas kuni 22. augustini 2001. Vanim siiani töötav veebikaamera asub San Francisco osariigi Ülikoolis, mis on töötanud 1994. aastast alates.[2]

Connectix QuickCam[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene kommertskasutuslik veebikaamera loodi 1994. aastal Ameerika riist- ja tarkvarafirma Connectix poolt. Kaamera edastas 16 halltooni varjundit, 15 kaadrit sekundis resolutsiooniga 320x240 pikselit ja oli algselt mõeldud vaid Apple'i arvutitele. Vanim teadaolev QuickCam'i ülekanne asub veebilehel http://StevesAntFarm.com. Connectix müüs oma toodangu 1998. aastal teisele USA firmale Logitech.[3]

Läbilöök[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebikaameraid hakati laialdasemalt kasutama alates 2000ndatest. Ajakirja PC World andmetel kasvas nõudlus veebikaamerate järele hüppeliselt 2003. aastal, kui suured kiirsõnumite saatmise teenust pakkuvad firmad hakkasid teenusena ka videokõnesid pakkuma. Sellest ajast alates on Apple, Microsoft ja Logitech aktiivselt disaininud, arendanud ja müünud veebikaameraid. Tänapäeval kasutatakse veebikaameraid põhiliselt reaalajas suhtlemiseks. Üks hiljutisi uuendusi veebikaamerate sisseehitamine nutitelefonidesse.[4]

Üks innovaatilisi lahendusi veebikaamerate tootmises on Minoru 3D (jaapani keelest reaalsus). Minoru tarkvaral on stereoskoopiline anaglüüfiline töötlusvõime, mis võimaldab kasutajal objekte vaadelda kolmes dimensioonis. Minoru jäädvustatud punast ja sinist anaglüüfi on võimalik vaadata 3D-prillidega. Kuid kui 3D-prillid puuduvad, saab jäädvustada ka tavalist 2D pilti.[5]

Kasutusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides kasutatakse veebikaameraid rohkelt, et valvata lapsehoidjate tööd ja oma silmaga jälgida lapse tegevusi ning arengut.

Videokonverentsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna veebikaamerate pildi kvaliteet ning tööpõhimõte on suuresti arenenud, kasutatakse seda üha enam videokonverentside pidamiseks, et saada ühendust äripartneritega üle kogu maailma. Rohkesti kasutatakse seda ka eraotstarbelisel suhtlemisel pere ja/või sõpradega.

Populaarsust suurendavad enamgi uudsed funktsioonid, nagu automaatne valgustuse kontroll ja reaalajas funktsioneerivad lisad (kortsude silumiseks, vertikaalseks venitamiseks), automaatne näotuvastus ja automaatne fokuseerimine muudavad kasutamise üha mugavamaks ja selle läbi ka veebikaamerate kasutamise populaarsemaks.

Veebikaamera funktsioonid ja jõudlus võivad suuresti erineda kasutatava arvutiprogrammi, operatsioonisüsteemi ja ka arvuti protsessori võimekusest.

Video kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebikaameraid kasutatakse ka turvakaameratena. On olemas vastav tarkvara, mis võimaldab arvuti külge ühendatud kaameral reageerida liigutustele või helile ning koheselt, kui tuvastatakse heli ja/või liikumine, alustab kaamera filmimist või teeb pilti. Ülesvõtted salvestatakse arvutisse, saadetakse e-mailile või laetakse otse Internetti.[6]

Ühel juhul[7] tegi arvuti küljes olev veebikaamera vargast pildi ning saatis selle omaniku e-maili aadressile, mille abil sai viimane röövli pildi otse politseile edastada.

Hiljuti tutvustas uudset arvuti tarkvara firma Stop Being Watched[8]. Tarkvara võimaldab lubada või keelata erinevatel kasutajatel veebikaamera pildi jälgimist, ühtlasi antakse omanikule märku sellest, milline programm üritab kaamerale ligipääsu saada, andes kasutajale võimaluse ligipääs aktsepteerida või blokeerida.

Mõnedel mudelitel on olemas ka libistatavad katikud, mis katavad läätse ja peatavad ligipääsu veebikaamera kasutamisele.

Videoklipid ja pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebikaameraid kasutatakse ka videoklippide lindistamiseks või pildistamiseks.

Tehnoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

See on USB-ga ühendatav Sweexi miniveebikaamera, mille kate on eemaldatud. Ülemisel pildil on näha seda läätsega ja täielikult töötavana, alumisel on CMOSi pildi tajur ilma läätseta.

Tüüpiliselt koosnevad veebikaamerad läätsest, pildi tajurist ja toetavast elektroonikast ning võivad sisaldada ka sisseehitatud mikrofoni. Saadaval on rohkelt erinevaid läätsesid. Kõige tavalisemad on plastikust läätsed, mille sisse- ja väljakeeramisel saab määrata kaamera fookuse. Fikseeritud fookusega läätsetel puudub see kohandamisvõimalus. Kaamera teravussügavus on parem väikeste formaatide puhul. Veebikaamerad omavad piisavalt suurt teravussügavust, et kasutada fikseeritud fookust niimoodi, et see ei avaldaks suurel määral mõju pildi teravusele.

Pildi tajur võib olla komplementaarne metalloksiid-pooljuht (CMOS) või laengsidestusseadis (CCD). CCD kaamerad ei pruugi samas hinnaklassis CMOS-põhiseid kaameraid tootmisnäitajate poolest edestada. Enamik veebikaameraid on võimelised toetama VGA-lahutusvõimega videot, mille kaadrisagedus on 30 kaadrit sekundis. Paljud uuemad seadmed suudavad toota multi-megapikslilist videot ja mõned suudavad töötada kõrge kaadrisagedusega, nagu näiteks PlayStation Eye, mis suudab toota resolutsioonil 320x240 pikslit videot sagedusega 120 kaadrit sekundis.

Tugielektroonika võtab vastu ja loeb kujutist tajurist ning kannab selle edasi arvutisse. Näiteks kaamera, millest on pilt paremal pool, kasutab Sonix SN9C101 kontrollerit, et edastada kujutist läbi USB. Osad kaamerad, nagu näiteks mobiiltelefoni kaamerad, kasutavad CMOS tajurit koos toetava elektroonikagaon die” süsteemil, teisisõnu tajur ja toetav elektroonika on ehitatud ühele silikoonist kiibile, et hoida kokku ruumi ja tootmiskulusid. Jällegi, enamuste veebikaamerate omadus on sisseehitatud mikrofon, et muuta videkõned ja videokonverentsid mugavamaks.

USB video seadete klassi (UVC) spetsifikatsioonid võimaldavad ühendada veebikaamerad arvutiga ilma, et tarvilikud draiverid oleks intalleeritud. Microsoft Windows XP SP2-l, Linuxil ja Mac OS X-il (alates oktoober 2005) on sisse ehitatud UVC draiverid, need vaja täiendavaid draivereid, mis on ikkagi tihti paigaldatud, et võimaldada täiendavaid funktsioone.

2012. aastal saabus müügile esimene veebikaamera, mis võimaldas edastada 1080p ehk Full HD formaadis videopilti (Logitech C920). Esimesena kuulutas 1080p ühtesobivust Skype. Selle ajani oli olnud veebikaamera edastusformaat kuni 720p. Full HD pildi edastuse võimaldamiseks on kaamerasse sisseehitatud H.264 protsessor, mistõttu aitab osa videopakkimise koormusest kanda veebikaamera.

Efekt tänapäevaelule[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebikaamerad võimaldavad odavat reaalajas toimuvat videovestlust või -ülekandeid nii amatööride kui ka proffesionaalide poolt. Neid kasutatakse sageli ka internetipõhiste tutvumissaitide töös, samuti personaalsete teenuste pakkumiseks, põhiliselt naisterahvaste poolt, kes on nii-öelda kaameramodellid. YouTube on populaarne veebilehekülg, mis majutab endas rohkelt veebikaamerate abil loodud videosid. Uudiste saidid, nagu näiteks BBC, kasutavad veebikaameraid, et kuvada stuudio otse-eetris toimuvat.[9]

Veebikaamerad võivad ka telekommunikatsiooni edendada, nimelt inimesed saavad töötada kodus, kasutades Internetti ning selle tõttu puudub tarvidus sõita oma kontorisse.

Veebikaamerate kasutamine võib omada ka negatiivseid tagajärgi: 23. märtsil 2007. a sooritas 42-aastane kahe lapse isa enesetapu, samal ajal interneti-jututoas vesteldes.[10]

Privaatsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii mitmedki kasutajad ei salli pidevat avalikustamist, mis algselt oligi veebikaamerate idee, vaid eelistavad privaatsust. Selline privaatsus aga kaob, kui trooja hobuse programmid lubavad häkkeritel aktiveerida veebikaamerat, kasutaja teadmata. See aga võimaldab häkkeritel hankida reaalajas heli- ja videomaterjali kasutaja tegevuste kohta. Kaameratel, nagu näiteks Applei vanem väline iSight kaamera sisaldasid läätse katteid, et pilti tõkestada. Osadel veebikaameratel on sisse ehitatud LED-indikaatorid, mis süttivad alati, kui kaamerat kasutatakse. Kuid ei ole päris selge, kas seda süsteemi on võimalik vältida, kui kaamera aktiveeritakse kasutaja teadmata.

2005. aasta jaanuari keskel avaldati ühes foorumis otsingu mootori päring, mis võimaldas leida tuhandeid Panasonicu ja Axise valmistatud tipptaseme veebikaameraid tingimusel, et neil on veebipõhine kasutajaliides. Mitmed sellised kaamerad töötavad vaikimisi konfiguratsiooniga, mis ei nõua parooli või IP-aadressi kinnitamist, muutes need kõigile nähtavaks. [11]

Enamusel rüpperaalidel on sisseehitatud veebikaamerad, mille tõttu on kasutajate privaatsus ja turvalisus ohu all, kuna selliseid kaameraid ei saa tavaliselt füüsiliselt blokeerida, kui süsteem on nakatunud trooja hobuse või sarnaselt funktsioneeriva nuhkvaraprogrammiga.

2010. aastal leidis aset Robbins v. Lower Merioni koolis “veebikaamera mängu” juhtum, kus hageja süüdistas kaht Philadelphia äärelinna gümnasisti õpilaste järel nuhkimises. Väidetavalt aktiveerisid noored salaja iSight veebikaamerad, mis olid kooli MacBook rüpperaalidesse sisse ehitatud ning mida õpilased kodus kasutasid. Selle läbi rikkusid nad nende eraelu puutumatust. Kooli juhtkond tunnistas, et salaja tehti üle 66000 foto, mis sisaldasid ka vähem või rohkem paljastavaid pilte teismelistest.[12][13] Kooli hoolekogu sekkus kohe, kui vanemad olid esitanud hagi hoolekogu ning mitmete eri isikute vastu ning eemaldas rüpperaalide nuhkvaraprogrammid[14][15].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]