Mandariin
 |
See artikkel räägib puuviljast; Simone de Beauvoiri romaani kohta vaata artiklit Mandariinid (Beauvoir); Hiina ametnike kohta: Mandariin (ametnik) |
Mandariin on hariliku mandariinipuu (Citrus reticulata) vili.
Mandariinid on maitselt lähedased apelsinidele. Viljad on väiksema ja õhema koorega kui apelsinid ja pisut laperguse väliskujuga. Punaka varjundiga oranž koor eraldub viljalihast väga kergesti. Koores leidub eeterlikku õli, mida pressitakse; saadust nimetatakse mandariiniõliks. Koor ja seemned moodustavad mandariini massist ligi 26 %.[1]
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Mandariin on saanud nime ühest päritolupiirkonnast, Mauritiuse saarelt, kus pärismaalased kutsusid selle puu vilju "mandaraks".
[redigeeri] Kasutamine
Mandariine tarvitatakse peamiselt värskelt lihtsalt söömiseks või kasutatakse värskeid vilju salatites, magustoitudes, tortide kaunistamisel jms. Viljast valmistatakse ka mahla.
[redigeeri] Suurimad tootjad maailmas, viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis
2009. aastal toodeti maailmas kokku 30,6 miljonit tonni mandariine (apelsinide kogutoodang oli 67,6 miljonit tonni).[2]
Toodangutabelis on andmed mandariinide, tangeriinide ja klementiinide kohta koos.
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina |
17 122 593 | 57,0 |
 Hispaania |
2 212 700 | 7,4 |
 Brasiilia |
1 079 697 | 3,6 |
 Jaapan |
1 066 000 | 3,5 |
 Itaalia |
786 119 | 2,6 |
 Egiptus |
758 105 | 2,5 |
 Türgi |
756 473 | 2,5 |
 Tai |
670 000 | 2,2 |
 Pakistan |
640 000 | 2,1 |
 Lõuna-Korea |
636 413 | 2,1 |
| Maailm kokku | 30 035 799 | 100 |
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 85,17 | g |
| Kalorsus | 53,0 | kcal |
| Valgud | 0,81 | g |
| Lipiidid | 0,31 | g |
| Tuhk | 0,38 | g |
| Süsivesikud | 13,34 | g |
| Sahharoos | 6,05 | g |
| Glükoos | 2,13 | g |
| Fruktoos | 2,40 | g |
| Kiudained | 1,80 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik | |
|---|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 37,00 | mg | |
| Raud (Fe) | 0,15 | mg | |
| Magneesium (Mg) | 12,00 | mg | |
| Fosfor (P) | 20,00 | mg | |
| Kaalium (K) | 166,00 | mg | |
| Naatrium (Na) | 2,00 | mg | |
| Tsink (Zn) | 0,07 | mg | |
| Vask (Cu) | 0,04 | mg | |
| Mangaan (Mn) | 0,04 | mg | |
| Seleen (Se) | 0,10 | μg | |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | |||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 26,70 | mg |
| B1 | 0,058 | mg |
| B2 | 0,036 | mg |
| B3 | 0,376 | mg |
| B5 | 0,216 | mg |
| B6 | 0,078 | mg |
| B4 | 10,2 | mg |
| E | 0,20 | mg |
| A | 34,0 | μg |
| β-karoteen | 155,0 | μg |
| α-karoteen | 101,0 | μg |
| Krüptoksantiin | 407,0 | μg |
[redigeeri] Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 05.12.2010. (inglise)
- ↑ 2,0 2,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 05.12.2010. (inglise)
