Klementiin

Allikas: Vikipeedia
Viis klementiini: tervelt, kooritult, poolitatult ning sektsioneeritult

Klementiin on hariliku mandariinipuu sordi 'Clementine' vili. Neid hakati klementiinideks kutsuma 1902. aastal.[1]

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vilja koor on oranž ja peamiselt sile ning läikiv. Klementiinid jagunevad väga lihtsalt 7 kuni 14 segmendiks, neid on hõlbus koorida ja nad on peaaegu seemnevabad. Klementiine on nimetatud ka seemnevabadeks tangeriinideks. Viljaliha on tavaliselt mahlakas ja magus, sisaldades vähem happeid kui apelsin.[1]

Klementiin ei ole alati eristatav teistest mandariinilaadsetest viljadest. Näiteks võib neid kergesti segi ajada satsumadega ehk Jaapani mikanitega (蜜柑 – mesimagusad apelsinid). Sageli on klementiini nimetatud ka "Alžeeria tangeriiniks".

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klementiini tekkelooks räägitakse, et isa Clément Rodier avastas juhusliku hübriidi lastekodu aias Misserghinis Alžeerias.[2] Teised allikad väidavad, et klementiinid avastati juba Hiinas. James Saunt on kommenteerinud: "Mõned inimesed arvavad, et klementiinid on peaaegu identsed Kantoni mandariinidega, mida kasvatatakse Guanxi ja Guangdongi provintsis Hiinas."[3]

Klementiinid on partenokarpsed, seega on nende viljad ilma seemneteta. See suurepärane omadus aga kaob, kui õisi tolmendada. Et seda vältida, ähvardasid 2006. aastal California klementiinikasvatajad kaevata kohtusse kohalikud mesinikud, kui need ei hoia oma mesilasi nende viljataimedest eemal.[4]

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mahl sisaldab peamiselt, nagu teistel tsitruselistelgi, limoniini, samas ka mürkiini, linalooli, α-piniini ja paljusid keerukaid aroomaineid.[5]

Koor ja seemned moodustavad klementiini massist ligi 23 %.

Toitained[6]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 86,58 g
Kalorsus 47 kcal
Valgud 0,85 g
Lipiidid 0,15 g
Tuhk 0,40 g
Süsivesikud 12,02 g
Sahharoos 5,96 g
Glükoos 1,59 g
Fruktoos 1,64 g
Kiudained 1,7 g
Toiteelemendid[6]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 30,0 mg
Raud (Fe) 0,14 mg
Magneesium (Mg) 10,0 mg
Fosfor (P) 21,0 mg
Kaalium (K) 177,0 mg
Naatrium (Na) 1,0 mg
Tsink (Zn) 0,06 mg
Vask (Cu) 0,043 mg
Mangaan (Mn) 0,023 mg
Seleen (Se) 0,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[6]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 48,8 mg
B1 0,086 mg
B2 0,030 mg
B3 0,636 mg
B4 14,0 mg
B5 0,151 mg
B6 0,075 mg
E 0,20 mg
Foolhape 24,0 μg
Betaiin 0,1 μg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Edible: An Illustrated Guide to the World's Food Plants. National Geographic. 2008. p. 73. ISBN 978-1426203725. 
  2. Harper, Douglas (november 2001). "clementine". Online Etymology Dictionary. Vaadatud 14. veebruar 2009. 
  3. Saunt, James (1. jaanuar 2000). Citrus Varieties of the World (Second edition). Sinclair International Business Resources. ISBN 978-1872960012. 
  4. "Calif. beekeepers fear no-fly zones". KATU.com. The Associated Press. 2. detsember 2006. 
  5. Ziegler, Herta (2007). Flavourings: production, composition, applications, regulations. Wiley, John & Sons, Incorporated. p. 203. ISBN 9783527314065. 
  6. 6,0 6,1 6,2 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 01.01.2011. (inglise)