Harilik mandariinipuu

Harilik mandariinipuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Sugukond: Ruudilised Rutaceae Perekond: Tsitrus Citrus Liik: Harilik mandariinipuu
Ladinakeelne nimetus
Citrus reticulata Blanco
Sünonüümid
Citrus nobilis Andrews Sinocitrus reticulata (Blanco) Tseng

Mandariinipuu (Citrus reticulata) on ruudiliste sugukonna tsitruse perekonda kuuluv, umbes ploomipuu suurune, tumeroheliste igihaljaste lehtedega viljapuu.

Kuulub tsitruste perekonda koos apelsini-, greipfruudi-, pompelmuusi-, sidruni-, magussidruni-, limonelli-, pomerantsi-, bergamoti- ja sukaadisidrunipuuga.

Välimus

Olenevalt sordist on harilik mandariinipuu 4–6 meetri kõrgune. Vanad puud võivad kasvada ka kuni 7,5 meetri kõrguseks. Puu on ogaline, igihaljad lehed lai- või kitsassüstjad. Õied puhkevad üksikult või paarikaupa lehtede kaenlaist.

Viljad

 Pikemalt artiklis Mandariin

Vilju nimetatakse mandariinideks. Nad on väiksemad kui apelsinid, ümara või lapikümara kujuga. Vilja on lihtne koorida. Koor on ere-oranž või punakas-oranž. Valminud vili eraldub kergelt segmentideks. Seemned on väikesed, ühest otsast teravad, seest rohelised.

Ajalugu

Mandariin on saanud nime ühest päritolupiirkonnast, Mauritiuse saarelt, kus pärismaalased kutsusid selle puu vilju "mandaraks". Euroopasse toodi mandariinikultuur 1805 ja Ameerikasse umbes 40 aastat hiljem .

Kasvatamine

Mandariinipuu on Kagu-Aasia viljapuu, pärit Vietnamist ja Lõuna-Hiinast. Vahemeremaadele jõudis 19. sajandil. Praegugi kasvatatakse teda kõige rohkem Aasias, eriti Jaapanis, Hiinas, Indias ja Malaisias. Levinud on ka Vahemeremaades ja Lõuna- ning Põhja-Ameerikas. Kuna lepib pisut jahedama kliimaga kui apelsinipuu, siis on hakanud hoogsalt levima Musta mere äärseis aedades.