Greibipuu

Allikas: Vikipeedia
Greibipuu
EnamporGrapefruit2.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond: Ruudilised Rutaceae
Perekond: Tsitrus Citrus
Liik: Greibipuu
Ladinakeelne nimetus
Citrus × paradisi
Macfad.
Sünonüümid
  • Citrus maxima × Citrus sinensis
  • Citrus racemosa (Risso et Poit.) Marcow. ex Tanaka

Greibipuu (Citrus × paradisi) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puu kasvab 7–10 meetri kõrguseks. Võra on ümar. Jämedaim teadaolev greibipuu tüvi on olnud 2,4 meetrise läbimõõduga. Noored oksad on kaetud ogadega. Munajad lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 15 cm pikad. Õied on valged, nelja kroonlehega.

Vili[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Greip

Greibipuu vili on greip. Vili sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem. Kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline. Läbimõõt tavaliselt 10–15 cm. Koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa. Keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes.

Viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis. Viljaliha on lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas. Kasvatatakse nii seemnetega kui seemneteta sorte. Ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust seemet. Viljad kasvavad kobarates. On leitud isegi kuni 20 viljast koosnevaid kobaraid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Greibipuu on pomelipuu ja apelsinipuu hübriid.

Kuigi kuulujutu järgi tõi keegi kapten Shaddock esimesena pomeloseemneid Jamaikale ja aretas esimesena greibipuu, on tõenäolisem, et esimene greibipuu tekkis loodusliku hübriidina.

Esimest korda kirjeldas greipi 1750 Barbadost uurinud pastor ja loodusteadlane Griffith Hughes, kes nimetas seda "keelatud viljaks"[1]. Kuni 19. sajandini tunti seda vilja nimega shaddock või shattuck. Tänapäeval peetakse greibipuud üheks Barbadose seitsmest imest.

Krahv Odette Philippe viis greibipuu 1823 Floridasse. Kuni 1830. aastateni ei eristatud greibi- ja pomelipuud ning alles seejärel sai greibipuu endale eraldi teadusliku nime Citrus paradisi. Kuid alles 1940. aastatel avastati, et gribipuu on apelsini- ja pomelipuu hübriid, ning talle anti tänapäevane teaduslik nimekuju, mis sisaldab ×-märki, mis tähistab hübriidset päritolu. Greibipuu edasisel ristamisel on aretatud tangelo (1905) ja sweetie (1984).

1929 patenteeriti greibisort Ruby Red. Sellest sai esimene greibisort, mida saatis suur põllumajanduslik edu. Aastakümneid kasvatati USA lõunaosas üksnes Ruby Redi ja teised, valged greibisordid tõrjuti alaväärtuslikena kõrvale. Punane greip sai Texase tunnuspuuviljaks.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegu kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust. 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe. Praeguseks kasvatatakse greipe lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus veel Jaapanis, Ees-Indias ja mujal[viide?].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]