Palkmaja

Allikas: Vikipeedia
17. sajand palk talumaja Heida, Norra.
Saksamaal tuntakse palkhoonet plokkehitise nime all. Talumaja, Bavaria, Saksamaa

Palkmaja (või palgist kodu) on struktuurilt identne palkonniga (maja on tüüpiliselt valmistatud palgist, mida ei ole saekaatris ümber töödeldud traditsiooniliseks saematerjaliks). Väljend "palkonn" ei ole eelistatud enamike tänapäeva ehitajate seas. See viitab üldiselt väikesele maalähedasele palkmajale nagu jahimajake metsas või suvila.

Palgist konstruktsiooni ehitusmeetod on kõige levinum piirkondades nagu Rootsi, Soome, Norra, Balti riigid ning Venemaa, kus sirged ja pikad okaspuud nagu mänd ja kuusk on kergesti kättesaadavad. See kohalik hoone on laialdaselt kasutuses ka Kesk-Euroopas, Alpides, Balkanis ja osa Aasiast,kus on sarnased kliimatingimused. Soojemates ja rohkem Lääne-Euroopa piirkondades, kus lehtpuu on ülekaalus, eelistatakse rohkem puitkarkassi.

Palkide tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene stiilis palkmaja
Ameerika stiilis palkmaja

On olemas mitut tüüpi palke, mida kasutatakse palkmajadel:

  • Käsitöö palk: Tüüpiline palk, millelt on eemaldatud koor, palgi koorimisel säilib palgi kuju.
  • Tahutud palk: Palgid tahutakse kirve ja noa abil, kas ovaalseks,nelinurkseks, kuusnurkseks või jäetakse lihtsalt kandituks.
  • Saepalk: Palgid on saetud standard laiusele, kuid on jäetud originaal kõrgus.
  • Freespalk: Palk töödeldakse palkmajafreesiga, mis annab palkidele ühesuguse suuruse ja väljanägemise.

Käsitöö palkmaju on ehitatud sajandeid Skandinaavias[1], Venemaal[2] ja Ida-Euroopas, kus ehituseks kasutati ainult kirvest ja nuga. [3] Skandinaavia asukad Uus Rootsist tõid selle käsitöö Põhja-Ameerikasse 18. sajandi alguses, kus see võeti kiirelt omaks teiste kolonistide ja põlisameeriklaste poolt.[4] Tõenäoliselt vanim allesjäänud palkmaja USAs on C. A. Nothnagle palkmaja (ca 1640)New Jersey's.

Komponendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palkmajas kasutatavates palkides varieerub niiskussisaldus suurel määral. Kõik palgid on värskelt lõigates suure niiskussisaldusega. Töödeldud palkidest kuivab niiskus välja, kuni veesisaldus stabiliseerub ümbritseva keskkonnaga. Niiskuse vähenemine põhjustab palgi läbimõõdu liikumist ja kahanemist. Kuna palkide ja puidu kuivamisel tekivad erinevad pinged materjalis, põhjustab see väikeseid pragusid, mis avanevad aeglaselt pikema aja jooksul. Pragunemine on loomulik protsess õhu käes kuivanud ja kuivatis kuivatatud palkidel. Seda juhtub kõikides palkmajades hoolimata ehitusmeetodist või kuidas lastakse puidul kuivada, ja seda peetakse normaalseks.

Freesitud palgid töödeldakse teistmoodi kui käsitöö palgid. Palgid, mis freesitakse saavad oma kvaliteedi ja tulemuse kliendi soovidest lähtuvalt.

Kuivatamata palk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õhu käes kuivatatud palgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuivatis kuivatatud palgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liimitud laminaatpuit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Freesitud palgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Freesitud palkmajadel kasutatakse erinevaid profiile, mis on tavaliselt kliendi määratud:

  • D-kujulised palgid: Väliskülg on jäetud ümaraks ja sisekülg on lõigatud sirgeks.
  • Ümarpalk: Täielikult ümar nii seest kui ka väljast.
  • Kanditud palgid: Sirge seest ja väljast, võib sisse freesida ka soone, mis võib jätta pragusid. Sooned on iga inimese enda eelistus, neid ei ole vaja teha. Kuid praod võivad hakata kiiremini mädanema, kui need pole ilusti tihendatud.
  • Rootsi profiilis palgid: Ümar seest ja väljast, kuid poolkuu-kujuline soon on palgi all.

Peaaegu igal turul oleval profileeritud palgil on oma integraal keel ja õõnestatud soon nii palgi all kuika peal: see aitab virnastada ja hoiab ruumi kokku.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Holan, Jerri, "Norwegian Wood, A Tradition of Building", Rizzoli Intl Publications1990
  2. Opolovnikov, Alexander, "The Wooden Architecture of Russia", Harry Abrams, Inc., 1989
  3. Phleps, Hermann, "The Craft of Log Building", Harpers Collins reprint edition, 1989
  4. Bruce D. Bomberger (1991), The Preservation and Repair of Historic Log Buildings, Preservation Briefs #26, Heritage Preservation Services Division, National Park Service