Piparmünt

Allikas: Vikipeedia
Piparmünt
Piparmünt
Piparmünt
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond: Huulõielised Lamiaceae
Perekond: Münt Mentha
Ladinakeelne nimetus
Mentha × piperita
L.
Sünonüümid
  • Mentha aquatica × Mentha spicata
  • Mentha × nigricans

Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piparmündi nime esimene pool tuleneb sanskritikeelsest pika pipra (Piper longum) nimetusest pippali (पिप्पलि, पिप्पली)[1].

Nime teine pool on tõenäoliselt tuletis ladinakeelsest nimetusest mentha või menta, mis on omakorda laenatud kreekakeelsest sõnast minthe (μίνθη), mentea (μέντηα) või minte (μίντη), mille tähendust täpselt ei teata. Kindel on see, et nime mintha tunti juba Mükeenes[2].

Piparmünti on rahvapäraselt nimetatud vehvermintsiks.

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piparmünt on vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid, mis on saadud 1696 Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Inglismaalt levis piparmündi kasvatamine Euroopasse ja Aafrikasse. Tänapäeval leiab piparmünti metsistununa Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim on 30–60 cm kõrgune, soodsal kasvukohal võib kasvada ka 80 cm kõrguseks. Kandiline vars püstine, peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad, mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Leherootsud 6–8 mm pikad.

Õisik tihe, tähkjas. Õied roosad või lillad.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piparmündil meie tingimustes reeglina seemned ei valmi ja kui valmivadki, ei anna vanematega sarnaseid järglasi. Paljuneb maa-aluste võsunditega.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õitsev piparmünt

Vajab kerges varjus, niisket, huumusrikast, umbrohupuhast kasvukohta.

Piparmündi enimlevinud teisendid on valge piparmünt (Mentha × piperita f. pallescens) ja belgia piparmünt (Mentha × piperita var. ouweneelii) ning vorm must piparmünt (Mentha × piperita var. piperita). Just viimane on tõenäoliselt Inglismaal sündinud originaalhübriid. Tuntakse tänapäeval 'Black Mitchami' nime all. Mustaks piparmündiks kutsutakse seda vormi taime tumevioletsete varte tõttu. Tumeda värvuse annab taimele antotsüaniin. Hilisemad teisendid antotsüaniini ei sisalda ja sellest ka nimi "valge piparmünt"[2].

Tuntakse ka hulgaliselt sorte: 'Candymint', 'Citrata' (bergamoti lõhnaline), 'Lime Mint' (lehed laimilõhnalised), 'Chocolate Mint'.

Aretatud on ka dekoratiivsorte, näiteks 'Variegata' (lehed rohelise ja kahvatukollase kirjud) ja 'Crispa' (käharalehine).

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Piparmündiõli

Piparmündi lehtedest valmistatud tee ja tinktuur mõjuvad valuvaigistavalt, vähendavad iiveldust ning gaaside teket.

Kulinaarias on piparmündi lehed kasutusel erinevate roogade (eriti magustoitude) maitsestamisel.

Sobib ka püsilillepeenras ilutaimena kasvatamiseks.

Värske piparmündi toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitained[3]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 78,65 g
Kalorsus 70 kcal
Valgud 3,75 g
Lipiidid 0,94 g
Tuhk 1,76 g
Süsivesikud 14,89 g
Kiudained 8,0 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 243,0 mg
Raud (Fe) 5,08 mg
Magneesium (Mg) 80,0 mg
Fosfor (P) 73,0 mg
Kaalium (K) 569,0 mg
Naatrium (Na) 31,0 mg
Tsink (Zn) 1,11 mg
Vask (Cu) 0,33 mg
Mangaan (Mn) 1,18 mg
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 31,8 mg
B1 0,08 mg
B2 0,27 mg
B3 1,71 mg
B5 0,34 mg
B6 0,13 mg
A 212,0 μg
Folaadid 114,0 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]