Nõges

Allikas: Vikipeedia
Nõges
Kõrvenõges Urtica dioica
Kõrvenõges Urtica dioica
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Nõgeselised Urticaceae
Perekond: Nõges Urtica

Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekond on levinud kõikjal maailmas, kuid põhiliselt parasvöötmes. Nad on peamiselt mitmeaastased, mõned ka üheaastased rohttaimed, mõned ka põõsad.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi nõgeste kõrvekarvadega kaetud värsked lehed ja varred põhjustavad kõrvetust ja löövet, ei ole selles enamiku nõgeseliikide puhul midagi tõsist, mis arstiabi nõuaks. Mõned liigid on koguni täiesti ohutud ja neid saab pärast aurutamist süüa nagu salatit.

Rahvameditsiinis, toiduks ja muuks otstarbeks kasutatakse põhiliselt kõrvenõgest. Teiste nõgeseliikide vastavad omadused on läbi uurimata; pole põhjust eeldada, et need on tingimata samasugused kui kõrvenõgesel.

Klorofülli saab toota küll mis tahes taimedest, kuid toiduainete-, farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses toodetakse klorofülli harilikult nõgestest.

Mütoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui püha Benedictust kiusasid patused mõtted ilusast naisest, viskus ta nendest vabanemiseks alasti nõgesepuhmasse.

Hans Christian Anderseni muinasjutus "Metsluiged" õmbles peategelane oma vendade päästmiseks nõgestest särgid, igaühele ühe.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on levinud kaks liiki:

Kõige levinum liik perekonnas on kõrvenõges. Minevikus on kirjeldatud üle saja nõgeseliigi, aga tänapäeval peetakse enamikku neist kõrvenõgese alamliigiks või teisendiks. Ka iseseisvatest liikidest on enamik üsna kõrvenõgese moodi.

Nõgese isastaim
Nõgese emastaim

Liigid ja nende levila