Sutlema mõis

Sutlema mõis (saksa keeles Sutlem) oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub kunagine mõis Kohila valda Rapla maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sutlema mõisat on esmamainitud 1425. aastal, mil see kuulus von Maydellide suguvõsale^[1]. Seejärel oli mõis järjest mitme suguvõsa valduses, 1672. aastal müüdi mõis Georg (Jürgen) von Stackelbergile, 1726. aastast Christoph Reinhold Woldeckile, 1758. aastast õuenõunik Heinrich Johann Baer von Hutthornile ja 1792. aastast Adolf von Stackelbergile, 1761 riiginõunik Karl Georg von Stackelbergile, kes loovutas mõisa oma pojale Otto von Stackelbergile ning kuni võõrandamiseni kuulus von Stackelbergidele.

1785. aastal müüdi ka Lümandu mõis vabahärra Carl Stackelbergile ning sestpeale olid Sutlema ja Lümandu mõisal ühised omanikud. 1846. aastal päris mõisad ooberst Bengt Otto von Stackelberg (surnud 1845) otseste pärijate puudumisel tema venna Peter Gustav von Stackelbergi (1762–1826) pojad ning nende kokkuleppel sai Lümandu ja Sutlema mõisa Ernst Friedrich Eduard von Stackelberg (surnud 1885). 1883. aastal loovutas Eduard von Stackelberg Lümandu ja Sutlema mõisa oma venna Karl Otto von Stackelbergi pojale Nikolai von Stackelbergile. 1902. aastal kinkis parun Nikolai von Stackelberg Lümandu ja Sutlema mõisa (1681 tessatiini) oma vennapojale Eduard von Stackelbergile^[2]. Mõisa viimane omanik oli Eduard von Stackelberg. Võõrandatud mõisa andis Eesti riik Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest rendile August Hammerile.

Mõisahoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Sutlema mõisa esinduslikku väljaehitamist alustati 18. sajandi lõpukümnendeil, von Stackelbergide ajal. Sutlema mõisaansambel planeeriti Eestis ainulaadse läätsekujulise struktuuriga. Kujunduse keskel paiknes ühekorruseline hilisbarokne mõisa peahoone, selle äärtes aga kõrvalhooned, kujundades nii kaks suletud sisehoovi. Kummaski otsas asusid aga esinduslikud baroksed kuplitega väravatornid. Väravatorni teisel korrusel olid kaaraknad ja nende kohal ovaalaknad. Sutlema mõisa peahoone esist väljakut ääristasid ait ja tall-tõllakuur.

1960. aastatel püstitati Sutlema mõisa peahoone ning väravatorni vahele, peahoone esise auringi kohale, kolhoosialgne korterelamu.

Tänapäeval on hilisbaroksest mõisakompleksist alles vaid riismed. Aidast ja tall-tõllakuurist on säilinud vaid müürijäänuseid. Poolkelpkatusega peahoone päästmiseks algatas MTÜ Sutlema Väravatorni Selts talgusarja, mille tulemusena valmis uus katus ja välisilme. Plaanitavas küla(stus)keskuses saab õppida ja praktiseerida restaureerimist, uksed avas maalikool Rändava Kunstniku Kodu. Teine väravatorn lammutati juba mõisaajal 19. sajandi lõpul, mil sinna ehitati maakividest kahekorruseline viinavabrik.

Säilinud on ehitismälestiseks tunnistatud^[3] barokne Sutlema mõisa väravatorn. 20. sajandil tugevalt lagunenud ning oma ülakorruse kaotanud torn restaureeriti osaliselt 1999. aastal, mil taastati selle algne kõrgus, välimus ja kuppelkatus.