Panoraamivabadus

Allikas: Vikipeedia
Panoraamivabaduse haare Euroopa riikides (üldisest seisukohast).██ Lubatud, sh kunstiteosed ██ Lubatud vaid ehitistele ██ Lubatud vaid mitteäriliseks kasutamiseks ██ Keelatud ██ Teadmata

Panoraamivabadus (saksa keeles Panoramafreiheit; inglise keeles panorama freedom, freedom of panorama, lühend FOP) on säte Saksa autoriõiguses, mis lubab pildistada või luua teisi pilte (näiteks joonistusi või fotosid) alaliselt avalikus kohas asetsevatest ehitistest või skulptuuridest, rikkumata sellega mis tahes autoriõiguse seaduseid, mis võivad antud tööde suhtes kehtida. Panoraamivabadus lubab selliseid pilte ka avaldada.[1] Panoraamivabadus piirab autoriõiguse omaniku õigust rakendada autoriõiguse rikkumise eest meetmeid pildistaja või mistahes teise isiku vastu, kes tehtud pilti levitab. See on erand tavareeglist, mille järgi autoriõiguse omanikul on ainuõigus anda luba tuletatud tööde loomiseks ja levitamiseks.

Eestis panoraamivabadust sellisel kujul ei ole; autoriõiguse seaduse järgi on õigus luua ja levitada pilte avalikus kohas asuvatest alalistest ehitistest vaid mitteärilistel eesmärkidel.

Seadused mujal maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljude riikide seadustes on sarnaseid sätteid, mis piiravad autoriõiguse ulatust, lubades selgelt avalikustada fotosid avalike kohtade vaadetega või avalikes kohtades tehtud fotosid. Samas erinevad selle printsiibi tõlgendused eri riikides (sh Eestis) suuresti.[1]

Euroopa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Liidus annab direktiiv 2001/29/EC liikmesriikidele võimaluse kehtestada oma autoriõiguses sarnane klausel, kuid ei nõua seda.[2]

Panoramafreiheit on määratletud Saksa Urheberrechtsgesetz'i artiklis 59,[3] Šveitsi Urheberrechtsgesetz'i artiklis 27,[4] Suurbritannia Copyright, Designs and Patents Act 1988 lõigus 62[5] ning eksisteerib veel mitmes riigis.

Teisalt on Euroopas riike nagu Itaalia,[6] kus puudub endiselt igasugune panoraamivabadus. Vaatamata paljudele ametlikele protestidele,[7] ja üleriiklikule algatusele,[8] mida juhivad jurist Guido Scorza ja ajakirjanik Luca Spinelli (kes tõi teema avalikkuse ette),[6] on avalike kohtade fotograafiliste kujutiste avaldamine Itaalias endiselt keelatud, kooskõlas Itaalia vanade autorikaitseseadustega.[9][10]

Mõnes riigis, nagu näiteks Prantsusmaal või Belgias, puudub üldse luba pildistada avalikke kohti ning autoriõigusega kaitstud tööde kujutised on lubatud vaid "juhusliku hõlmatuse" klauslite alusel.[11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Seiler, D.: Gebäudefotografie in der EU – Neues vom Hundertwasserhaus, väljaandes Photopresse 1/2 (2006), lk 16.
  2. 2001/29/EC artikkel 5(3)(h)
  3. Seiler, D.: Fotografieren von und in Gebäuden, tekstis visuell 5/2001, lk 50. Vaata ka §59 UrhG (Germany).
  4. Rehbinder, M.: Schweizerisches Urheberrecht 3-s toimetus., lk 158, Stämpfli Verlag, Bern, 2000. ISBN 3-7272-0923-2. Vaata ka §27 URG (Switzerland).
  5. Lydiate, H.: Advertising and marketing art: Copyright confusion. Vaata ka section 62 of the Copyright, Designs and Patents Act 1988.
  6. 6,0 6,1 Spinelli, L. Wikipedia cede al diritto d'autore, Punto Informatico. Vaadatud 21.08.2008.
  7. Grillini, F. Diritto di panorama. Vaadatud 21.08.2008.
  8. Scorza, G., Spinelli, L., Dare un senso al degrado. Vaadatud 21.08.2008.
  9. Legge 22 aprile 1941 n. 633. Vaadatud 21.08.2008.
  10. Decreto Legislativo 22 gennaio 2004, n. 42. Vaadatud 21.08.2008.
  11. Koetz, D.: Erlaubnis zum Ablichten von Sehenswürdigkeiten, in Photographie 10/2002. Vaadatud 21.08.2008.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]