Twitter

Allikas: Vikipeedia

Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (inglise keeles tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (inglise k. follow).

Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos Californias. Samuti on Twitteril serverid ja kontorid San Antonios, Texases, Bostonis, Massachusettsis.

Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt 2006. aastal on see portaal kogunud populaarsust üle maailma ja 2011. aastal kasutas seda umbes 200 miljonit inimest.[1]

Twitterit finantseerinud riskikapitaliettevõtete hulka kuuluvad Institutional Venture Partners, kunagine eBay investor Benchmark Capital, Union Square Ventures, Spark Capital, Insight Venture Partners ja Bezos Expeditions.

2010. aasta augustis teatas Twitter, et Venemaa päritolu Mail.ru omanik Digital Sky Technologies ja teised investorid investeerivad Twitterisse 800 miljonit USA dollarit.

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Twitterit on võrreldud veebipõhise IRC kliendiga.

Säutsud on vaikimisi nähtavad kõikidele, kuid autorid saavad siiski piirata sõnumite lugemist ainult enda jälgijatele. Kasutajad saavad säutsuda läbi Twitteri veebilehe, väliste rakenduste (näiteks nutitelefonidel) või saates SMS'i, kui kasutaja koduriik seda võimalust toetab. Kuigi teenus on tasuta, võtavad mobiilioperaatorid SMSi kaudu säutsudes tavasõnumi hinna.

Kasutajad võivad tellida teiste kasutajate säutsud – seda nimetataksegi jälgimiseks ja tellijad on jälgijad. Kasutajad saavad erinevaid teenuseid kasutades jälgida ka neid kasutajaid, kes neid ei jälgi.

Twitter lubab kasutajatel muuta oma profiili ka mobiiltelefonist kas SMS-i saatmise või väliste rakenduste kaudu.

2009. aastal ajakirjas Time avaldatud Steven Johnsoni essee kirjeldab Twitteri põhimehaanikat kui "märkimisväärselt lihtsat":

Sotsiaalvõrgustikuna keerleb Twitter Jälgijate süsteemi ümber. Kui hakkad jälgima teist Twitteri kasutajat, siis selle kasutaja säutsud hakkavad ilmuma vastupidises kronoloogilises järjekorras sinu Twitteri pealehel. Kui jälgid 20 inimest, näed erinevat laadi säutse: Säutsud hommikusöögihelvestest, huvitavad uued lingid, muusikalised soovitused, isegi mõtteid hariduse tulevikust.

Steven Johnson

Juunis 2008 Algatas Twitter tõendamisprogrammi, mis lubas kuulsustel siduda oma Twitteri konto enda isikuga. Kuigi algselt oli see mõeldud selleks, et tuvastada, millised kontod tehti kuulsuste endi poolt (seega mitte võltsitud kontod) kasutatakse seda tõendamisvõimalust ka erinevate asutuste ja avaliku elu tegelaste tõendamiseks, kes võivad ka mitte säutsuda, kuid soovivad siiski Twitteri kontot oma nimega – näiteks Dalai-laama. Tõendatud kontosid saab identifitseerida valge linnukese järgi sinisel taustal, tuntud ka kui tõendamismärgis, kasutaja täisnime järel, profiilis või otsingutulemustes nime järel.

Sõnumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutajad saavad grupeerida postitusi teema, tüübi või teemaviidete (inglise hashtags') järgi – sõnad või liited ,millal on ees #-märk. Sarnaselt kasutatakse ka @-märki, millele järgneb Twitteri kasutajanimi, et mainida neid või vastata nende säutsudele. Et taaspostitada mõni sõnum teiselt Twitteri kasutajalt ning jagada see oma säutsude hulka, on kasutusele võetud "RT" täheühend (Retweet).

2009 lisandus "Twitteri nimekirjade" võimalus, mis võimaldas kasutajatel jälgida (ning vastata ja mainida) mingite autorite nimekirja varasema ühe autori asemel.

Ühe säutsu pikkuselimiit on 140 märki, et see sobiks SMS-i pikkusepiiranguga. See piirang sundis säutsujaid kasutama slängi ja lühendeid. 140 märgi piirang suurendas ka veebiaadresside lühendajate, nt bit.ly ja sisumajutussaitide, nt Twitpic kasutatavust, et muuta URL lingina lühemaks kui 140 märki. Twitter kasutab oma teenus t.co automaatse veebiaadresside lühendajana.

Säutsude sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

San Antonios tegutsev turu-uuringute firma Pear Analytics analüüsis 2000 säutsu (mis olid USA-st pärit ja inglise keeles) kahenädalase perioodi vältel augustis 2009 ning eraldas tulemused kuude kategooriasse.

Osakaal.
Säutsude teemad graafikuna
  • Mõttetu möla – 40%
  • Vestlus – 38%
  • Infoedastus – 9%
  • Eneseülistamine – 6%
  • Spämm – 4%
  • Uudised – 4%

Sotsiaalvõrgustike uurija Danah Boyd kommenteeris seda küsitlust. Tema ütles, et "Mõttetu möla" saab paremini nimetada kui "Sotsiaalne arenemine" ja/või "Väline teadlikkus" (mille kohta ta kirjeldab, et inimesed "soovivad teada, mida neile lähedased inimesed mõtlevad, teevad ja tunnevad, isegi kui koosolemine pole võimalik").

Reitingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Twitter on üks kümnest enimkülastatuimast veebilehest maailmas Alexa võrguliikluse analüüsi järgi. Päevane külastatavus varieerub, sest firma ei avalda statistikat aktiivsete kontode kohta. Veebruaris 2009 tehtud Company.com blogisissekanne nimetas Twitterit kui kasutuselt kolmandat sotsiaalvõrgustikku. Tulemused saadi 6 miljoni arvuti ühe külastussageduse ja 55 miljoni külastuse põhjal ühe kuu lõikes. Märtsis 2009 nimetas Nielsen.com blogi Twitterit kui kõige kiiremini kasvavat veebilehte kasutajakeskkonna kategoorias. Twitteril oli aastane kasv 1382%, kasvades 475 000 külastajalt veebruaris 2008 7 miljoni külastajani veebruaris 2009. Sellele järgnes Zimbio 240%-ga ja Facebook 228%-lise kasvuga.

Sisu lisamine ja jälgimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisu lisamiseks, haldamiseks ja jälgimiseks on mitmeid võimalusi, sh Twitvid videote jagamiseks, Tweetdeck, Salesforce.com, Hootsuite ja Twitterfeed. Alla poole kõikidest säutsudest postitatakse läbi interneti, enamik kasutab siiski väliseid rakendusi.

Autentimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

31. augustist 2010 peavad välised Twitteri-rakendused kasutama OAuth autentimismeetodit, mis ei nõua kasutajatelt parooli sisestamist. Varem oli see autentimismeetod vabatahtlik, kuid nüüd on see kohustuslik ja tavaline kasutajanime-paroolisisestamise meetodi kasutamine on lõpetatud. Twitter väidab, et OAuthi peale üleminek tähendab suuremat turvalisust ja paremaid kasutusvõimalusi.

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Twitterit kasutavad peamiselt vanemad täiskasvanud, kes võib-olla polegi kasutanud sotsiaalvõrgustike saite varem, ütles Jeremiah Owyang, tööstusanalüütik, kes õpib sotsiaalmeediat. " Täiskasvanud püüavad saada noortega, kes on kasutanud erinevaid võrgustikke juba aastaid, samale järjele. comScore järgi on vaid üksteist protsenti Twitteri kasutajatest vanuses 12–17. Selle põhjenduseks tuuakse Twitteri "varane kohanemisperiood", mil sotsiaalvõrgustik kogu populaarsust ärikeskkondades, mis tõmbas peamiselt vanemaid kasutajaid. Kuigi hiljem on comScore väitnud, et Twitter on hakanud üha enam "sulanduma peavoolu" ning "koos sellega tulid kuulsused nagu näiteks Britney Spears ja Ashton Kutcher."

Sysomosi uuringu järgi juunis 2009, on Twitteri asutajatest napp enamus naised – vastavalt 53 ja 47 protsenti. Uuring märkis ka, et 5% kasutajatest teeb ära 75% kogu toimingutest Twitteris, ning et New Yorkis on kõige rohkem Twitteri kasutajaid.

Quancasti uuringu järgi kasutas alates 2009. aasta 3. septembrist USA-s Twitterit 27 miljonit inimest. 63 protsenti kasutajatest on alla 35 aasta vanad, 60% kasutajatest on europiidid, kuid keskmisest kõrgem on afroameeriklaste (16%) ja hispaaniakeelsete (11%) kasutajate osakaal. 58%-l Twitteri kasutajatest on majapidamise peale sissetulek vähemalt 40 000 eurot aastas.

7. septembril 2011 teatas Twitter, et võrgustikul on 100 miljonit aktiivset kasutajat, kes logivad sisse vähemalt korra kuus, ja 50 miljonit liiget, kes logivad sisse iga päev.

Tehnoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teostus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Twitteri veebiliides kasutab Ruby on Rails raamistikku, mis on ehitatud täiendatud jõudlusel põhinevale Ruby Enterprise Editionile, mis omakorda on arendatud edasi programmeerimiskeelest Ruby. Kevadest 2007 kuni 2008 haldas sõnumeid Rubyl põhinev server Starling. Kuid aastast 2009 on liides järk-järgult vahetatud Scalas kirjutatud tarkvaraga. Teenuse rakendusliides lubab teistel veebiteenustel ja rakendustel Twitteriga suhelda. Alates 2012. aastast on mootorina kasutusel java. http://www.theregister.co.uk/2012/11/08/twitter_epic_traffic_saved_by_java/

Kasutajaliides[muuda | redigeeri lähteteksti]

30. aprillil 2009 muutis Twitter oma veebiliidest, lisades otsinguriba ja küljeriba hetkel aktuaalsetest teemadest – kõige sagedamini esinevatest fraasidest säutsudes. Biz Stone selgitab, et kõik säutsud on koheselt indekseeritud ning et "selle uue võimaluse abil on Twitterist saanud midagi ootamatult olulist – informatsiooniteenus, mis lubab näha, mis maailmas hetkel toimub."[2]

Avatud lähtekood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Twitter lasi välja mitu avatud lähtekoodiga projekti, mida arendati ajal, mil teenus oli kahjustatud. Märkimisväärsed projektid on neist Gizzard Scala raamistik andmehoidlate loomiseks ja graafikute andmebaas FlockDB.

URL lühendaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

t.co on veebiaadressi lühendamisteenus, mis loodi Twitteri poolt. See on saadaval vaid Twitterisse postitatud linkidel ning seega mitte üldkasutamiseks. Kõik Twitterisse postitatud lingid saavad t.co aadressi. Twitter loodab, et see teenus annab võimaluse kaitsta kasutajad pahavarasaitide eest ning samas kasutab Twitter seda ka klikkide lugemiseks.

Olles eelnevalt kasutanud teiste osapoolte teenuseid nagu TinyURL ja bit.ly, hakkas Twitter oma lühendajaga katsetama märtsis 2010, kasutades twt.tl domeeni enne seda, kui hakkas kasutama t.co domeeni. Teenust testiti Twitteri põhilehel kontodes @TwitterAPI, @rsarver ja @raffi. Septembris 2010 saadeti Twitteri kasutajatele e-kiri teenuse laiendamisest ka tavakasutajatele ning 7. juunil 2011 tehti see ka ära.

Integreeritud fotojagamisteenus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. juunil 2011 teatas Twitter oma integreeritud fotojagamisteenusest, mis lubas kasutajatel laadida foto ja lisada see oma säutsu. Nüüd on kasutajatel võimalus lisada pilte Twitteri otsingusse, lisades hashtag'e säutsudele. Twitter plaanib ka pakkuda galeriiteenust, mis on mõeldud fotode kogumiseks, mis on kasutaja poolt laaditud Twitterisse ning kolmanda osapoolte teenustesse, nagu näiteks TwitPic. [3]

Detsentraliseeritud arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniline klient-server arhitektuur pole kasutajate nõudmistele vastanud, server on pahatihti ülekoormatud ja teenus kättesaamatu. Kuid on olemas ka detsentraliseeritud arhitektuur, et mastabeeritavust parandada, näiteks Fethr[4] ja Cuckoo[5]. Fethr kasutab täielikult detsentraliseeritud süsteemi, mis ühendab mikrokirjastajad ühte globaalsesse võrgustikku. Kasutajad kontakteeruvad üksteisega otse läbi HTTP. Cukoo kasutab partneriabi arhitektuuri, et töötlemise ja mahukulusid serveris vähendada. Cukoo jagab mikroblogijad kahte kategooriasse sotsiaalvõrgustiku kasutajad ja uudistemeedia kasutajad. Sotsiaalvõrgustiku kasutajate, kellel on vähe jälgijaid, säutsud saadetakse otse jälgijatele punktist punkti edastust kasutades. Uudistemeedia kasutajate, kellel on palju jälgijaid, säutse saates kasutatakse kuulujutu meetodit ehk lubab jälgijatel jagada uusi säutse üksteisega. Samal ajal hoitakse serveri pilve kõrge andmesaadavuse ja terviklikkuse huvides.

Twitteri kasutamine ja sotsiaalne mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Twitterit on kasutatud väga paljudeks eesmärkideks mitmetes valdkondades ja olukordades. Näiteks on Twitterit kasutatud protestide korraldamiseks, mida on mõnikord nimetatud ka "Twitteri revolutsioonideks" ning mille hulka kuuluvad 2011. aasta Egiptuse revolutsioon, 2010–2011 Tuneesia protestid ja 2009–2011 Iraani valimisprotestid. Vastuseks blokeerisid Iraani ja Egiptuse valitsused Twitteri.

Twitterit kasutatakse ka televisiooni sotsiaalsemaks muutmisel. Efekti nimetatakse ka "Virtuaalseks jahutuseks" või "Sotsiaalseks televisiooniks". Twitterit on edukalt kasutatud Oscarite jagamise, Super Bowli ja MTV muusikaauhindade vaatamise reklaamimiseks. Kuid see strateegia pole toiminud nõnda hästi tavaliste iganädalaste sarjade ja saadete promomiseks. Näiteks Prantsusmaal on Twitteri kasutamine sellise salareklaami jaoks keelatud. [6]

2008. aasta mais kirjutas The Wall Street Journal sotsiaalvõrgustikest, mille hulka kuulub ka Twitter, et need kutsuvad esile vastakaid tundeid tehnoloogiainimestes, kes teenust varaselt kasutama hakkasid. Fännid ütlevad, et sotsiaalvõrgustikud on hea viis suhelda sõpradega, kes tihti on hõivatud. Kuid mõned kasutajad tunnevad ennast "liiga ühendatuna", kui nad otsivad sõnumeid võrgustikest kas või öötundidel. näevad aina suurenevaid mobiiliarveid või peavad ütlema oma sõpradele, et nad ei postitaks infot sellest, mida nad õhtuks söövad. [7]

IT-ajakirjanik Bruce Sterling avaldas 2007. aastal arvamuse, et Twitteri kasutamine "haritud suhtluseks" on "sama usutav kui raadiosaatjasüsteemi töölepanemine ja kuulmine, et seal loetakse ette Iliast." Septembris 2008 ütles ajakirjanik Clive Thompson ajakirjas New York Times, et teenus on sisendanud nartsissismi uuel tasandil – väljendus kuulsustega rikutud uue nooruse generatsiooni poolt, kes usuvad, et iga nende lause on vapustav ja väärt maailmaga jagamist." Vastupidiselt ütles ajalehe Vancouver Sun kolumnist Steve Dotto, et Twitteri võlu on väljakutses avaldada sellised sõnumid suurte piirangutega. Ka Jonathan Zittrain, kes on Internetiõiguse professor Harvardi juurakoolis, ütles, et Twitteri omadused, mis muudavad näiliselt võrgustiku mõttetuks ja tühjaks, teevad tegelikult Twitteri nõnda võimsaks.

2009. aastal kirjutas Nielsen Online, et Twitteril on kasutajate säilitamise protsent nelikümmend. Paljud inimesed lõpetavad teenuse kasutamise pärast ühte kuud ja seetõttu võib sait jõuda ainult kümnendikuni kõikidest internetikasutajatest. 2009. aastal võitis Twitter ka "Aasta uustulnuk" Webby auhinna. Ameerika raadiosaates toimunud diskussiooni käigus ütles ajakirjanik Daniel Schorr, et Twitter vastutab nende sündmuste eest, millel pole karmi faktikontrolli ja muid toimetuse ülesandeid. Vastuseks andis Andy Carvin Schorrile kaks näidet eriuudistest, mis teatati Twitteris ning ütles, et kasutajad tahavad lugeda paljastavaid lugusid. Ajakiri Time tunnustas Twitteri kasvavat mõju 2010. aasta eriväljaandes. Et mõõta mõjutaset, kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel sotsiaalvõrgustikel, näiteks Twitter või Facebook. See nimekiri hõlmab nii Barack Obamat ja Oprah Winfreyd kui ka Lady Gagat ja Ashton Kutcher'it.[8]

Meedias ilmusid väited, et teemaviited #wikileaks ja #occupywallstreet on tsenseeritud, kuna ei leidunud neid Twitteri hetketeemade nimekirjas. Twitter vastas sellele teatega, et teemaviiteid ei tsenseerita, kui neis pole roppusi.

Vastuvõtt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Twitter alustas tegevust 2006. aastal, tollal veel nimega Twttr, kommenteeris Michael Arrington tehnoloogiauudiste saidilt TechCrunch, et kuigi talle Twitteri teenus meeldib, tunneb ta ebamugavust selles, et iga kasutaja Twitteri leht on avalikkusele nähtav.[9]

Fookuse muutumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Twitter hakkas rõhutama oma uudiste- ja informatsioonivõrgustiku strateegiat novembris 2009, kui muutis kasutajatele suunatud staatuseuuenduse küsimuse "Millega tegeled?" küsimuseks "Mis praegu toimub?". Ajakiri Entertainment Weekly pani selle oma kümnendi teise poole "parimate" nimekirja, öeldes: "Piirata ennast 140 märgile – maksimaalne sõnumi pikkus sellel väga sõltuvust tekitaval võrgustikul – on väga lihtne."

22. novembril 2010 avaldas Biz Stone, firma kaasasutaja, esimest korda oma idee Twitteri uudiste võrgustikust ehk kontseptsioonist uudisteteenusest, mille kallal on ta tegelenud juba aastaid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]