Nikolai von Glehn

Allikas: Vikipeedia
Nikolai von Glehn
Seaküla Simsoni loodud Glehni kuju Nõmmel

Alexander Nikolai von Glehn [nikol'ai fon gleen] (16. juuli 1841 Jälgimäe mõis7. september 1923 Brasiilia) oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja, Glehnide suguvõsast.

Noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nooruses oli Nikolai von Glehn õppinud Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri.

Glehn ja Nõmme[muuda | redigeeri lähteteksti]

1873 andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese krundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn".

Loss ja park[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta laskis praegusesse Glehni parki oma kavandite järgi ehitada niinimetatud Glehni lossi. See valmis 1886. 1902. aastal tekkis tal mõte püstitada parki purustatud raudkividest Kalevipoja kuju. Selle rajamine võttis aastaid aega. Teise künka otsa laskis ta samasugustest kividest valmistada lohe kuju. 1910 alustati pargis vaatetorni ehitamist. Lossi kõrvale ehitati kahe väikese basseiniga palmimaja.

Emigratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

1918 lahkus Glehn Eestist algul Saksamaale, hiljem aga poja Manfred von Glehni kehva tervise tõttu soojema kliimaga Brasiiliasse, kus Nikolai von Glehn Ouro Fino haiglas Minas Geraisi osariigis 7. septembril 1923 suri.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aasta 12. novembril avati Mustamäe nõlval jalakäigusilla juures Nõmme linna asutaja Nikolai von Glehni mälestuseks Seaküla Simsoni valmistatud skulptuur.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nikolai von Glehn oli abielus Johann Heinrich Bergi (1812–1853) ja Sophie Riola tütre Karoline Henriette Mariega (1847–1896), nende järglased:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]