Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit

Allikas: Vikipeedia

Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit oli aastatel 9881461 vene õigeusu kiriku pea Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides.

Kiievi suurvürst (980–1015) Vladimir Svjatoslavitš ehk Vladimir Püha

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiievi suurvürsti Vladimir Püha poolt 988. aastal Kiievi-Vene riigis kreeka õigeusu vastuvõtmisega Bütsantsist, laienes ristiusk riigiusuna Vana-Vene riigis.

Algselt oli tegu Kiievi metropooliaga, Bütsantsis asunud Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses. 9. sajandist olid hakanud idakirik (kreekakatoliku kirik) ja läänekirik (roomakatoliku kirik) üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et Bütsantsi õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Suure kirikulõhe järel jäid Kiievi-Vene ja selle järglasriigid Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvusse.

Kiievi-Vene riigi lagunemise ja võimukeskuse tähtsuse kadumisega, ühe uue võimukeskusena, pärast Mongolite invasiooni Venemaale, püüdis Galiitsia-Volõõnia vürst Danilo Romanovitš muuta Galiitsia-Volõõniat ka Vene õigeusu kiriku keskuseks, tema toetusel valiti Chełmi, vürstiriigi pealinna piiskop Kirill II 1243. aastal Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks. 1251. aastal tegi Kirill reisi Konstantinoopoli, Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi juurde, kes kinnitas ta staatust metropoliidina. Kuid õigeusu kiriku pea nõudis, et metropoliidi residents ei tohi asuda vürstiriigi pealinnas, kuna Danilo Romanovitš oli mongolivastase koalitsiooni moodustamisel lähenenud katoliku kiriku pea, Rooma paavstiga. Kuna senine metropoliidi asukoht, Kiiev oli laastatud, siis valis Kirill uueks residendiks teise slaavi tähtsama võimukeskuse Vladimiri-Suzdali vürstiriigi pealinna Vladimiri Kljazma ääres.

Kuigi metropoliidid ei resideerinud Kiievis alates 1299. aastast, kasutasid nad 1461. aastani jätkuvalt Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi tiitlit.

Metropoliit Pjotr viis 1326. aastal Moskva ja kogu Venemaa metropoliidi residentsi lõplikult üle Moskva suurvürstiriiki, Moskva suurvürsti kaitse alla.

Next.svg Pikemalt artiklis Moskva ja kogu Venemaa patriarh
Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Asukohaga Kiievis 988 1299
Mihhail (surnud 992) 988 992, 15. juuni
Leonti 992 1008
Feofilakt 1008 u 1018
Joann I (surnud 1035) u 1018 1035
Feolempt 1035 v 1039 > 1040
Illarion 1051 1054 / 1055
Jefrem 1054 / 1055 u 1061
Georgi 1062 u 1076
Joann II 1076 / 1078 1089 / 1090
Joann III 1089 / 1090 1090 / 1091
Jefrem (?) 1092 1096
Nikolai 1093 / 1097 1101 / 1104
Nikifor I 1104, 18. detsember 1121, aprill
Nikita 1122, 15. oktoober 1126, 9. märts
Mihhail I 1130 1145 / 146
Kliment 1147, 27. juuli 1155
Konstantin I 1156 1158 v 1159
Fjodor 1160, august 1163, juuni
Joann IV (surnud 1169) 1164 1166
Konstantin II 1167 1169 v 1170
Mihhail II 1171 1185
Nikifor II 1183 1198 / 1201
Matfei 1201 1220
Kirill I 1224 v 1225 1233
Jossif 1242 / 1247 teadmata
Kirill II 1242 / 1247 1281, 27. november
Maksim (surnud 1305) 1283 1299
Asukohaga Vladimiris 1299 1325
Maksim (surnud 1305) 1299 1305
Pjotr (surnud 1326) 1305 1325
Asukohaga Moskvas 1325
Pjotr (surnud 1326) 1325 1326
Feognost (surnud 1353) 1326 1353, 11. märts
Aleksi (u 12951378) 1354 1378, 12. veebruar
Mihhail (Mitjai) (ametisse pühitsemata) (surnud 1378) 1378 1378
Kiprian (u 13361406) 1381 1382
Pimen 1382 1384
Dionissi I (u 13001385) 1384 1385, 15. oktoober
Kiprian (teist korda) (u 13361406) 1390 1406, 16. september
Foti (surnud 1431) 1407 1431
Issidor (surnud 1463) 1437 1442
Jona (surnud 1461) 1448 1461, 31. märts

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]