Ludvig Puusepp

Allikas: Vikipeedia
Ludvig Puusepp

Ludvig Puusepp (vene keeles Людвиг Мартынович Пуссеп) (3. detsember (vkj 21. november) 1875 Kiiev19. oktoober 1942 Tartu) oli eesti arst ja arstiteadlane, neurokirurgia rajajaid.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema isa oli eestlane ja ema tšehhi-poola päritolu.

Aastatel 18851894 õppis Kiievi I Gümnaasiumis, mille lõpetas kuldmedaliga. Õpingud jätkusid Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias, kus ta süvenes kirurgia erialale. Aastal 1902 kaitses samas doktoriväitekirja.

Aastail 19041905 osales Vene-Jaapani sõjas arstina.

Aastal 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku, mille töös osales aktiivselt nii organisaatori kui ka arstina. Samaaegselt luges loenguid ka Sõjaväemeditsiini Akadeemias.

Ta pidas neurokirurgia loenguid mitmetes Euroopa linnades: Pariisis, Londonis, Prahas, Lissabonis.

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1920 siirdus ta Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. aastal rajas samas närvikliiniku – seda loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks.

Ülendati kindralmajoriks 29. juunil 1921.

1923. aastal oli ta üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutajaist, hiljem esimees.

Aastatel 1926 kuni 1940 ta Tartu Pärmivabriku Vesiravila direktoriks.[1]

Ludvig Puusepp oli Eesti Teaduste Akadeemia loodusteaduste sektsiooni liige.

Suri aastal 1942 maovähki. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Noorus ja eluväärtus (Tartu, 1926)
  • Peaaju, tema töö ja tervishoid (Tartu, 1941)
  • Selbstmord bei Schülern (Tartu, 1926)
  • Die Tumoren des Gehirns : ihre Symptomatologie, Diagnostik und operative Behandlung auf Grund eigener Beobachtungen (Dorpat, 1929)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ludvig Puusepp oli ainus Eesti kindral, kellele püstitati Eesti NSV-s mälestussammas ja kelle järgi nimetati tänav.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

1906. aastal abiellus Maria Kotšubeiga, kes suri aastal 1929. Samal aastal kihlus Maria Küppariga, kellega tal 1932. aastal sündis tütar Liivia, kes hiljem oli samuti neurokirurg.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vana vabrik uhkustab võimsa ajalooga. Ene Puusemp, Tartu Postimees. 01.10.2008. Viimati külastatud 20.06.2013.