Elizabeth I

Allikas: Vikipeedia

Elizabeth I (7. september 1533 – 24. märts 1603) oli viimane Tudorite soost Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 1558–1603. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks.

Elizabethi noorus oli kuningriigi elus väga kirev ja segane aeg. Kuningas Henry VIII-l ei õnnestunud kuidagi saada meessoost pärijat ning nõnda oli ta 1533. aastal end lõplikult lahutanud nii abikaasast Aragóni Katariinast kui ka katoliku usust. Ta abiellus protestandist Anne Boleyniga, kes oli juba temast rase ning sama aasta sügisel sündiski tütar, kes sai nimeks Elizabeth. Henry kohtles teda kui oma seaduslikku pärijat, ent seda vaid kuni 1537. aastani, mil viimaks sündis tema ainus seaduslik poeg, Edward. Elizabeth saadeti Londonist minema, kuid et ta oli protestant, siis ei saanud temale osaks poolõe Mary saatust, keda pidevalt taga kiusati ning sunniti oma tiitlitest loobuma. Siiski polnud Elizabethi elu turvaline ega igav, sest Edward oli sünnist peale küllaltki haiglane ning Elizabethi võis alati võimaliku troonipärijana arvestada. Enne oma surma määraski Henry ära pärimiskorra, mille kohaselt troon pidi esmalt minema Edwardile, tolle järglasteta surma korral Maryle, seejärel aga Elizabethile. Kui ka Elizabeth oleks järglasteta surnud, läinuks troon Henry õe järeltulijatele.

Henry VIII surma järel sai võimule alaealine Edward VI ning ka teismeeas Elizabeth kisti suurde poliitikasse. Regent Edward Seymouri vend Thomas lootis nimelt Elizabethiga abielluda ning siis ta troonile upitada, saades nii tegelikult kuningaks. Seda ta avalikult siiski välja ei näidanud, propageerides pigem Edwardi ja Jane Grey, samuti võimaliku troonipärija, abielu. Ent kui Thomas Seymour hukati, langes ka Elizabeth põlu alla ning saadeti taas Londonist minema. Hullemast päästis ta ilmselt see, et tema ja uue regendi John Dudley poeg Robert olid lapsepõlvesõbrad ning said omavahel kogu elu väga hästi läbi. Väga tihti, nii enne kui ka pärast troonile saamist, räägiti Elizabethi ja Robert Dudley võimalikust abielust, samuti peeti ja peetakse teda esimese armukeseks.

Kui Edward VI suri ning John Dudley mahhinatsioonide tulemusena sai võimule Jane Grey, hoidis Elizabeth end tagaplaanile, sest oli selge, et rahva enamuse toetus kuulus sel hetkel Maryle. Seda oskas ka viimane hinnata, kui ta mõned päevad hiljem kuningannaks sai, kutsudes Elizabethi tagasi õukonda ning nimetades ta troonipärijaks. Enne oma surma 1558. aastal seadis Mary aga tingimuseks, et Elizabeth peab troonile saamiseks pöörduma katoliku usku.

Troonile saanud, ei järginud Elizabeth aga Mary juhiseid ning püüdis esialgu kahe religioosse leeri vahel laveerida. Ka tema kroonimisel polnud võimalik aru saada, kas on tegu protestantliku või katoliikliku tseremooniaga. Hiljem kaldus Elizabeth selgemalt protestantismi poole, sest see oli ka tema ametlik usutunnistus ning enamik kõrgaadlit toetas seda religiooni. Samas ei nimetanud ta end kunagi otseselt kirikupeaks, vaid tagasihoidlikumalt kiriku kõrgemaks juhiks. Usuelu teoreetiline pool teda väga ei huvitanud, pigem oli talle tähtis, et alamad oleks talle lojaalsed. Siiski hakati tema ajal üha tõusvas joones (eriti William Cecili õhutusel) taga kiusama ja hukkama katoliiklasi, eriti pärast seda, kui Inglismaa ja Hispaania vahel oli tõusnud lepitamatu vaen. Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki Elizabethi seadusliku valitsejana ning toetas hoopis Šotimaa viimast katoliiklikku valitsejat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII õetütar. Kui Mary Šotimaal aga kukutati, põgenes too Inglismaale ning sai Elizabethi kaitsealuseks. Et tema ümber arenesid aga pidevad intriigid, mis tipnesid Elizabethi mõrvamise ja Mary troonileupitamise plaaniga, otsustati too viimaks hukata. See leidis aset 1587. aastal ning tõenäoliselt ei olnud selle otsuse taga Elizabeth, vaid tema lähikondlased, kes võisid kuningannat asjast esialgu isegi teadmatuses hoida.

Elizabeth ei abiellunud kunagi, kuna see oleks tema riigi võinud allutada abikaasa mõju alla. Elizabethi kätt palusid Rootsi kuningas Erik XIV, Hispaania kuningas Felipe II, kes oli olnud abielus tema õe Maryga, Prantsusmaa kuninga Henri II poeg Anjou hertsog François ja paljud teised, sealhulgas ka tema eluaegne sümpaatia Robert Dudley. Omaette küsimus on, kas Elizabeth jäi ka tegelikult neitsikuningannaks, sest tihti on oletatud, et vähemalt John Dudley võis ta armuke olla. Lapsi tal igal juhul ei sündinud.

Trooni pärandas Elizabeth oma kaugele sugulasele, Šotimaa kuningale James VI-le, Mary Stuarti pojale, kes Inglismaa troonile sai James I nime all.

Elizabeth I, neitsiliku kuninganna järgi on nimetatud Inglismaa asumaa ja pärastine USA osariik Virginia.

[redigeeri] Kirjandus

• Priit Raudkivi. "Tudorid Inglismaa troonil: ühe suguvõsa lugu 1485–1603". Tallinn: Argo, 2002.

Eelnev: Mary I

Inglismaa kuninganna 1558–1603

Järgnev: James I