Krustkalni looduskaitseala
Krustkalni looduskaitseala on looduskaitseala Lätis Vidzemes Madona piirkonnas Mārciena ja Ļaudona vallas Krustkalni küngaste vööndis. Looduskaitseala pindala on 2978 hektarit. Lõunas piirneb see Aiviekste luha looduspargiga.
Kaitseala on loodud, et kaitsta piirkonna künklikku maastikku ja lubjarikkaid allikaid, soid ja järvekesi ning lubjalembelist taimestikku, mille kasvukohad on Lätis haruldased.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kaitseala (läti keeles Krustkalnu dabas rezervāts) loodi aastal 1977. Veel enne kaitseala moodustamist tundsid selle piirkonna kui Ida-Läti alade rikkalikuma flooraga piirkonna vastu nii baltisaksa kui läti loodusteadlased, nende seas ka Nikolajs Malta. 1950. aastatest asusid piirkonda uurima nii Läti ülikooli kui ka bioloogiainstituudi teadurid ning alast sai üliõpilaste välipraktikumide koht. Bioloogiainstituudi eestvedamisel rajati sinna aastal 1977 Ida-Läti esimene looduskaitseala.[2] Kuni Teiči looduskaitseala moodustamiseni aastal 1982 allus see administratiivselt Slītere looduskaitsealale.
Kuni looduskaitseala moodustamiseni keskenduti põhiliselt floora ja selgrootute uurimisele. Linnustiku uurimisega alustati aastal 1976, ent süstemaatilisemalt tegeleti sellega aastail 1983–1984. Umbkaudu samal ajal algasid seal ka imetajate vaatlused. Aastal 1987 viidi lõpule looduskaitseala territooriumi taimeliikide kaardistamine.[3]
Kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]
Looduskaitsealale jäävad Krāka ehk Svētes Dreimaņi allikad on endine hiiepaik. Olulised mälestised on veel Kārlis Ulmanise istutatud tamm ja Mārciena linnamägi. Viimane asub pikal põhjast lõunasse kulgeval vallil, mille idanõlv on 60 ja läänenõlv 50 meetri kõrgune. Linnuse pikkus on 150 meetrit, seda eraldab ülejäänud künkast 6 meetri kõrgune nõlvak. Arvatakse, et linnust on kroonikates esmamainitud 1213. aastal (castrum Marxne). Tänapäeval kasvavad linnuse asemel männid, põhjaosas ka kuused. [4]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Looduskaitseala asub Ida-Läti madalikul. Seda läbib Krustkalni nimeline ala, mis on osa Vidzeme kõrgustikku Latgale kõrgustikuga ühendavast oosist. Kõrgeim koht on Krāka mägi (166,4 m), Krustkalni küngaste kõrgeim tipp Vadzole mägi jääb aga looduskaitseala piiridest välja. Krustkalni moodustavad paralleelsed oosid, mis on ümbritsevast merepinnast 90 meetrit kõrgemast madaliku alast 50–70 meetrit kõrgemad.
Ligi 90% looduskaitseala territooriumist katavad metsad. Puudest kasvavad seal valdavalt männid (48%), kased (33%) ja kuused (16%). 4% territooriumist moodustavad mitmesugused veekogud. Järvedest on olulisemad Lielais Plencis (11 ha), Mazais Plencis (1,4 ha) ja Svēte järv pindalaga 49 ha.
88 hektarit võtavad enda alla luhad, 18,4 hektarit sood. Sood on seal valdavalt väikesed ja asuvad järvede kallastel, üksikud pisemad soostunud kohad ka küngaste vahelistes lohkudes.
Osa territooriumist on inimtegevusest mõjustatud. Looduskaitsealale jäävad üksikud talud, endine Krustkalni kruusakarjäär ja vanad kivimurrud, kus kaevandati holotseenis moodustunud ligi 15 meetri paksust mageveelist päritolu lubjakivi kihti.[5] Selle territooriumi läbib kaks riiklikku autoteed: P82 ja V876.
Kaitstavatest loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad seal metsadest vanad loodusmetsad, oosi-okasmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning soo-lehtmetsad. Lisaks esinevad seal allikad ja allikasood, nõrglubjalasundit moodustavad allikad ja nõrglubja-allikasood ning aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood. Poollooduslikest kooslustest esinevad looduskaitsealal järgmised kooslused: Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad, niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini, sinihelmikaniidud (Molinia caeruleae-kooslused) karbonaatsel või turvastunud mullal või savisetetel, põhjamaised lamminiidud, Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal, aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud ning jussheinaga (Nardus) liigirikkad mäestikurohumaad silikaatsel mullal. Järvedest esinevad seal mändvetikakooslustega kalgiveelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud ning looduslikult rohketoitelised järved.[6]
Kaitsealale jäävad Krāka ehk Svētes Dreimaņi allikad, Dreimaņi tamm, Kabiņsala pärn ja Rogaiņsi tammed on looduskaitse all.[7]
Kaitseala keskosas asub range režiimiga kaitsevöönd, mille eesmärgiks on hoida sealseid metsi inimmõjust puutumatuna.[8]
Loomastik ja taimestik[muuda | muuda lähteteksti]
Kaitsealustest soontaimedest kasvavad looduskaitsealal karvane maarjalepp, metsülane, varvastarn, padutarn, raudtarn, lääne-mõõkrohi, kõdu-koralljuur, balti sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, helekollane sürmkübar, mets-vareskold, naastune kikkapuu, kolmeõieline madar, niidu-kuremõõk, sale parthein, harilik sookäpp, harilik ungrukold, Siberi võhumõõk, võsu-liivsibul, must seahernes, soohiilakas, harilik kobarpea, karukold, kattekold, ainulehine sookäpp, jumalakäpp, ohakasoomukas, mägi-piimputk, suur näär, kahelehine käokeel, rohekas köokeel, sinine kopsurohi, palu-karukell, pruun sepsikas, rooghein, vahelmine põdrajuur, kera-jõgitakjas, turd-tähthein ja püst-linalehik.[9] Kaitsealustest sammaldest esinevad seal Helleri narmaskarikas, õunjas kerakupar, tõmmu pungsammal, Bryum oblongum, harilik manalasammal, ulmik-vesisammal, haisev maakarikas, läikiv kurdsirbik, varju-salulaanik, aasbreidleeria, harilik valvik, väike kammtupik, harilik lameõhik, sulgjas õhik, paljas hammassammal, soosammal, nutt-roossammal, sulgjas rikardia, helgik, väike trompetsammal ja viltjas udesammal.[10]
Kaitstavatest samblikest esinevad looduskaitsealal harilik kopsusamblik, haava-tardsamblik, puna-tähnsamblik ja Arthonia spadicea.[11]
Kaitstavatest selgrootute liikidest elavad seal sinine villimardikas, metallpõrnikas, väike-kiirgliblikas, suur-kiirgliblikas, pääsusaba, Pedicia rivosa, kakslaik-kiil, Anchinia cristalis, Anchinia daphnella, Eupithecia pyreneata, rohe-vesihobu, ninasarvikpõrnikas, atleetsikk, kollapaabusilm, kevadpaabusilm, piksepeni, sini-paelöölane, haavalumik, väikelumik, hiidpurukas, Schrencki kimalane, suur-kuldtiib, vareskaera-aasasilmik, sõõrsilmik ja mustlaik-apollo.[12] Kaitstavatest lindudest elavad Krustkalnis hüüp, must-toonekurg, valge-toonekurg, laululuik, vileluik, suur-laukhani, hallhani, rabahani, väikekoskel, jääkoskel, herilaseviu, must-harksaba, teder, metsis, väike-konnakotkas, roo-loorkull, sookurg, laanepüü, täpikhuik, rukkirääk, punajalg-tilder, mustviires, jõgitiir, naerukajakas, õõnetuvi, värbkakk, händkakk, karvasjalg-kakk, jäälind, öösorr, tamme-kirjurähn, valgeselg-kirjurähn, musträhn, laanerähn, hallpea-rähn, roherähn, väänkael, vesipapp, nõmmelõoke, vööt-põõsalind, sinirind ja väike-kärbsenäpp.[13]
Imetajatest on levinumad metssiga, metskits ja põder. Kaitstavatest imetajatest elavad seal kobras, saarmas, kasetriibik, ilves, hunt, veelendlane, tõmmulendlane, põhja-nahkhiir, pruun-suurkõrv, suurvidevlane, pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir, kusjuures hunte ja ilveseid satub looduskaitsealale harva.[14]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_rezervati/krustkalnu_dabas_rezervats/ Dabas aizsardzības pārvalde
- ↑ Līga Ozoliņa-Molla, Markuss Molls. Nacionālie parki un rezervāti Latvijā. Zvaigzne ABC, 2015. ISBN 9789934049484.
- ↑ Kreile V. 1987. Augu sugu kartēšana Krustkalnu valsts rezervātā.- Mežsaimniecība un Mežrūpniecība (2): Rīga, 48-50 lk.
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 9
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 16
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 21-24
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 8
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 26-27
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 27-28
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 28
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 29-30
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 31
- ↑ Krustkalnu rezervāta dabas aizsardzības plāns, Ļaudona, 2006, lk. 32-33
