Õõnetuvi
| Õõnetuvi | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Columba oenas Linnaeus, 1758 |
Õõnetuvi (Columba oenas) on linnuliik tuvilaste sugukonnast.
Sisukord |
[redigeeri] Levila
Õõnetuvi on levinud Loode-Aafrikas ja Euraasias Pürenee poolsaarest ja Briti saartest kuni Iraani, Kesk-Aasia ja Siberi edelaosani.
Eestis on õõnetuvi pesitsusaegset arvukust hinnatud 500–1000 paarile, talvist arvukust 0–10 isendile. [1]
[redigeeri] Välimus
Õõnetuvi üldpikkus on 32-34 cm. Ta on kodutuvi suurune, kaelustuvist väiksem. Kehaehituselt on õõnetuvi kaelustuvist proportsionaalsem, tal on lühem saba ja ühtlasem kiirem lend. Erinevalt sarnase välimusega kodutuvist puudub õõnetuvi sulestikus valge värvus. Õõnetuvi vanalind on põhivärvuselt hall, kaelal rohelise metalliläikega. Puguala ja rind veinpunakad, selg hall kuni pruunikas. Hoosuled ja tüürsuled tumepruunid. Tiibadel kerge hõbejas läige ja lühikesed mustad vöödid. Nokk punane, tipuosas kollane. Jalad punased. Noorlinnu kaelal puudub roheline metalliläige, tema puguala on tumepruun ja tiivad ühtlaselt hallid. Isaslinnu hääl on madal õõnsakõlaline rütmiline "uuo-u", mille teine silp lõppeb järsult. [2] [3]
[redigeeri] Elupaik
Õõnetuvi elutseb eeskätt salumetsades ja puisniitudel, kus leidub talle pesitsemiseks sobivaid puuõõnsusi, nagu musträhni vanad õõned, või pehkinud tüvetüükaid. [3] Inglismaal on õõnetuvi üks rohkearvulisemaid tuviliike.
[redigeeri] Toitumine
Õõnetuvi toitub seemnetest, pungadest ja marjadest. Pesitsusvälisel ajal toitub tihti koos kaelustuvidega põldudel ja niitudel. [2]
[redigeeri] Pesitsemine
Õõnetuvi on suluspesitseja. Peale musträhni õõnte pesitseb ta ehitiste tühemikes ja pesakastides. Mängulend sarnaneb kodutuvi mängulennuga. Pesa koosneb raagudest ja kõrtest, täiskurnas 2 muna. Hauvad ja poegi hooldavad mõlemad vanalinnud. [2] [3] Õõnetuvi on Eestis hõredalt levinud harv kuni väikesearvuline haudelind, teda leidub rohkem loodusmaastikulaamades ja rannikumetsades. Tema arvukus kahanes pärast 1950. aastaid mitmekordselt. 20. sajandi keskpaiku oli õõnetuvi Eestis veel jahilind. Õõnetuvi saabub Eestisse märtsis, lahkub oktoobris, üksikud isendid talvituvad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Rändeaegadel kohatakse õõnetuvi märksa sagedamini.
Õõnetuvi on looduskaitse all.
