Värbkakk
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Värbkakk (perekond) |
| Värbkakk | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Glaucidium passerinum Linnaeus, 1758 |
||||||||||||||
 Värbkaku levila
|
Värbkakk (Glaucidium passerinum) on umbes kuldnoka suurune kakuline. Ta on väikseim kakk Euroopas.
Oma väikesele kogule vaatamata on värbkakk siiski tõeline röövlind, kes toitub nii värvulistest kui hiirtest.
Värbkakk on hämarikulind, kes võib tegutseda ka päevasel ajal. Erinevalt paljudest teistest kakulistest ei ole värbkakk aktiivne öösel.
Sisukord |
Välimus [muuda]
Värbkakk on meie teistest kakkudest selgesti eristatav juba ainuüksi suuruse järgi. Sulestik selja poolt pruun, korrapäraste valkjate tähnidega, kõhu poolt valge, pruunikate viirgudega, silmad kollased.
Emaslinnud on isaslindudest veidi suuremad. Isaslindude pikkus on 15–17 cm, emaslindudel 17–19 cm. Isaslinnud kaaluvad 50–65 g, emaslinnud 67–77 g (enne hauduma asumist rohkemgi).
Levik ja elupaik [muuda]
Värbkakk on levinud kogu taigavööndis Skandinaaviast Ida-Siberini. Eraldi värbkakuasurkondi elab ka Kesk-Euroopa mägimetsades.
Eestis on värbkakk üldlevinud vähesearvuline haudelind. Värbkaku arvukuseks on meil arvatud 200–500 haudepaari [1], kuid ilmselt on tegemist alahinnanguga, mis tulenes värbkaku eluviisi puudulikust tundmisest[viide?]. Viimase arvukushinnangu järgi pesitseb Eestis värbkakke 600–1200 paari, ning liigi talvine arvukus on hinnanguliselt 1000–3000 isendit. [1]
Värbkakk asustab kõige meelsamini vaheldusrikkaid metsamaastikke vanade kuuse-segametsa tukkadega, kuid võib elada ka männikutes ja muud tüüpi metsades.
Käitumine ja ökoloogia [muuda]
Pesitsemine [muuda]
Värbkakk pesitseb vanas rähniõõnsuses - talle sobivad nii suur-kirjurähni, valgeselg-kirjurähni kui ka laanerähni sepistatud õõnsused. Pesitsemiseks sobib ka spetsiaalmõõtmetega pesakast.
Värbkaku territooriumihüüdu - lühikest, seeriana korratavat vilet "kjüüp", võib kõige sagedamini kuulda aprilliõhtutel, vahetult enne ja pärast päikeseloojangut. Munema asuvad värbkakud tavaliselt aprilli keskpaiku. Kurnas võib olla kuni 10 (keskmiselt 7) valget muna. Haudumiseks kulub ligikaudu üks kuu ning umbes kuu vanustena on pojad lennuvõimelised.
Toitumine [muuda]
Värbkaku toiduks on pisinärilised ja väikelinnud. Sügisel ja talvel kogub toiduvarusid - närilisi ja värvulisi puuõõnsustesse ja pesakastidesse. Lumerikastel talvedel aitavad toidulaod värbkakkudel raskemad ajad üle elada.
Viited [muuda]
- [1]Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A., Luigujõe, L. & Sellis, U.Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus, Hirundo 11
- (2) 1998: 63-83 http://www.eoy.ee/hirundo/teine/Sisukorrad/1998_2/arvukus.htm
Artiklid [muuda]
- Sven Začek. Pisike pommike. / Eesti Loodus, 2006/9
