Värbkakk
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Värbkakk (perekond) |
| Värbkakk | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kakulised Strigiformes |
| Sugukond |
Kaklased Strigidae |
| Perekond |
Värbkakk Glaucidium |
| Liik |
Värbkakk |
| Binaarne nimetus | |
|
Glaucidium passerinum Linnaeus, 1758 | |
 Värbkaku levila | |
Värbkakk (Glaucidium passerinum) on umbes kuldnokasuurune kakuline. Ta on väikseim kakk Euroopas.
Väikesele kogule vaatamata on värbkakk siiski tõeline röövlind, kes toitub nii värvulistest kui ka hiirtest.
Värbkakk on hämarikulind, kes võib tegutseda ka päevasel ajal. Erinevalt paljudest teistest kakulistest ei ole värbkakk aktiivne öösel.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Värbkakk on meie teistest kakkudest selgesti eristatav juba ainuüksi suuruse järgi. Sulestik selja poolt pruun, korrapäraste valkjate tähnidega, kõhu poolt valge, pruunikate viirgudega, silmad kollased.
Emaslinnud on isaslindudest veidi suuremad. Isaslindude pikkus on 15–17 cm, emaslindudel 17–19 cm. Isaslinnud kaaluvad 50–65 g, emaslinnud 67–77 g (enne hauduma asumist rohkemgi).
Levik ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Värbkakk on levinud kogu taigavööndis Skandinaaviast Ida-Siberini. Eraldi värbkakuasurkondi elab ka Kesk-Euroopa mägimetsades.
Eestis on värbkakk üldlevinud vähesearvuline haudelind. Värbkaku arvukuseks on meil arvatud 200–500 haudepaari [1], kuid ilmselt on tegemist alahinnanguga, mis tulenes värbkaku eluviisi puudulikust tundmisest[viide?]. Viimase arvukushinnangu järgi pesitseb Eestis värbkakke 600–1200 paari ning liigi talvine arvukus on hinnanguliselt 1000–3000 isendit.[1]
Värbkakk asustab kõige meelsamini vaheldusrikkaid metsamaastikke vanade kuuse-segametsatukkadega, kuid võib elada ka männikutes ja muud tüüpi metsades.
Käitumine ja ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Värbkakk pesitseb vanas rähniõõnsuses – talle sobivad nii suur-kirjurähni,valgeselg-kirjurähni kui ka laanerähni sepistatud õõnsused. Pesitsemiseks sobib ka spetsiaalmõõtmetega pesakast.
Värbkaku territooriumihüüdu – lühikest, seeriana korratavat vilet "kjüüp" – võib kõige sagedamini kuulda aprilliõhtutel, vahetult enne ja pärast päikeseloojangut. Munema asuvad värbkakud tavaliselt aprilli keskpaiku. Kurnas võib olla kuni 10 (keskmiselt 7) valget muna. Haudumiseks kulub ligikaudu üks kuu ning umbes kuuvanustena on pojad lennuvõimelised.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Värbkaku toiduks on pisinärilised ja väikelinnud. Sügisel ja talvel kogub toiduvarusid – närilisi ja värvulisi puuõõnsustesse ja pesakastidesse. Lumerikastel talvedel aitavad toidulaod värbkakkudel raskemad ajad üle elada.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- [1]Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A., Luigujõe, L. & Sellis, U.Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus, Hirundo 11
- (2) 1998: 63–83 http://www.eoy.ee/hirundo/teine/Sisukorrad/1998_2/arvukus.htm
Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sven Začek. Pisike pommike. / Eesti Loodus, 2006/9
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Värbkakk andmebaasis eElurikkus
