Händkakk

Allikas: Vikipeedia
Händkakk
Strix uralensis-male.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kakulised Strigiformes
Sugukond: Kaklased Strigidae
Perekond: Kakk Strix
Liik: Händkakk
Ladinakeelne nimetus
Strix uralensis
Pallas, 1771

Händkakk (Strix uralensis) on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks, samuti pikksaba-kakuks.

Ta kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Händkakk Tartumaal. Pildistas Sven Začek.

Händkakk on levinud Lapimaast Sahhalini ja Jaapanini, esineb ka Kesk-Euroopa mäestikualadel Alpides, Karpaatides ja Balkanil. Aasias elab händkakk Siberis kuni Altai, Sajaanide ja Taga-Baikalimaani, Jakuutias, Põhja-Mongoolias, Koreas ja Primorjes. [1]

Laias laastus langeb levila põhjapiir kokku 65° põhjalaiuskraadiga ja lõunapiir metsapiiriga. Puhast okasmetsa ta Aasias väldib, aga Euroopas eelistab.

Euroopas arvatakse elavat 82 tuhat paari händkakke, neist Venemaal 65 tuhat ja Kesk-Euroopas 1000.

Mandri-Eestis on händkakk üldlevinud väikesearvuline haudelind[1]. Mõnel aastal on ta põhjast tulnud isendite arvel arvukas talikülaline. [1] Händkaku siinset pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1500–2500 paarile, talvist arvukust 4000–6000 isendile [2].

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Händkaku kehapikkus on 50–60 cm, tiiva pikkus 32–38 cm, tiibade siruulatus 115–125 cm, kaal 700–1000 g. Emased linnud on suuremad. [1]

Vanalinnu ülapool on hele, ookrivärvi pruunide triibukeste ja vähemärgatavate ristipidiste märgistega. Tiiva väikesed kattesuled on pruunid, hoo- ja tüürsuled on ookerpruunid tumepruunide vöötidega. Alapool on valge, pruunide pikimärgistega. Karpaatides esineb tumepruune isendeid. [1]

Vikerkest on tumepruun, nokk on kollane ja küünised mustad. [1]

Näoketas on hästi arenenud. Kõrvad asetsevad ebasümmeetriliselt. [1]

Saba on 30 cm pikk ja kiiljas. Sulestik on ühesugune igal aastaajal ning kummastki soost lindudel. Tiivad on ümarad. Sulgkõrvu ei ole. Varbad on kuni küünisteni sulis.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Händkaku poeg Albu vallas.

Händkakk on öise eluviisiga paigalind, kes toitub pisinärilistest ja väikelindudest. Pesitsemise ajal eelistab ta närilisi. Näriliste arvukus määrab händkaku arvukuse: headel hiireaastatel on pesas poegi rohkem. Halbadel saagiaastatel muutub händkakk hulgulinnuks. Ta ründab suuremaidki saakloomi, näiteks jäneseid. Väljaspool pesitsushooaega ründab händkakk linde alates värvulistest kuni tedreni. [1]

Pesa teeb enamasti puutüükasse või -õõnsusesse, tavaliselt teiste lindude vanades pesades. Kurnas on 3–4, harva 2–6 muna, mida emalind haub 27–29 päeva. Emalind alustab haudumist kohe pärast esimese muna munemist ja sellepärast on pojad pesas eri vanusega. Pojad on pesas ligi 5 nädalat. [1]

Viimasel ajal on täheldatud händkaku pesitsemist pesakastis, kui see piisavalt suur on.

Händkakk on väga agressiivne. Ta jälitab oma territooriumile sattunud teisi linde ja ründab isegi inimest, eriti kui pesas on pojad.

Pesitsemise ajal emaslind pesalt ei lahku. Teda toidab isaslind. Pojad kooruvad eri aegadel, tüüpiliselt järjestikustel öödel. Poegade suremus on suur ja harva lennuvõimestub rohkem kui 2 poega pesakonnas.

Laul on mõlemast soost lindudel ühesugune, pehme ja sügav.

Händkakk Bahami loomaaias Inglismaal

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Loomade elu", 6. kd., lk. 293
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]