Kõdu-koralljuur

Allikas: Vikipeedia
Kõdu-koralljuur

Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).

Eesti orhideekaitse klubi valis 2013. aasta orhideeks kõdu-koralljuure.[1]

Kõdu-koralljuurel puuduvad juured, selle asemel on maa all koraljas risoom. Tavaliselt nimetatakse seda liiki koralljuureks, sest teisi koralljuure liike Eestis ei levi. Taim vajab seemnete idanemisel seente abi, et korvata toitekoe puudumist. Roheliste lehtede tekkimisega kaob koralljuurel ja seenel omavaheline side. Koralljuured kasvavad tavaliselt puude lähedal. 77% süsinikust ja 52% lämmastikust, mida leidub koralljuure taimes, pärineb seentelt. Lisaks sisaldab taim klorofülli ja toodab ise ka osa süsinikku ja lämmastikku. Võsud on taimel 10–40 cm. Õisik võib sisaldada tosin õit. Õie kollakad õiekattelehed ja valkjaspunaste täppidega huul ei ületa 0,5 sentimeetrit. Taim hakkab õitsema mais ja õite kiratsemine lõpeb juuni lõpus. Rippuvad viljad on koralljuurel kuni 1 cm pikkused. Üks vili sisaldab 1200–1500 seemet. Seemned tärkavad pärast 7–8 kuud ektomükoriisse puu läheduses. Sagedamini leidub kõdu-koralljuurt hanepaju ja arukase lähedusest, niisketest, märgadest metsadest, sooservadest ja saartest ning soiste veekogude kallastel. Veel pole päris selge, kuidas koralljuure tolmeldamine toimub, aga arvatakse, et teatud rolli mängivad õisi külastavad putukad. Pigem levib arusaam, et taim on isetolmleja. Teadaolevalt leidub Eestis kõdu-koralljuurt 115 kohas.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 2013. aasta orhideeks valiti kõdu-koralljuur, ERR, 19. veebruar 2013
  2. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu 2005. Eesti taimede levikuatlas. Eesti Maaülikool.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]