Soohiilakas

Allikas: Vikipeedia
Soohiilakas
Liparis loeselii.jpeg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Käpalised Orchidaceae
Perekond: Soohiilakas Liparis
Liik: Soohiilakas
Ladinakeelne nimetus
Liparis loeselii
L.
Sünonüümid
  • Sturmia loeselii (L.) Rchb.

Soohiilakas (Liparis loeselii) on käpaliste sugukonna soohiilaka perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soohiilakas on üsna väike, rohekas-kollakas sootaim, mis kasvab enamasti vaid 10-15 cm kõrguseks.

Soohiilakal on õitsemise ajal lehtedest pisut kõrgem õisikuvars, millel paiknevad hõredas kobaras rohekaskollased õied. Maapinnal võib näha vaid osaliselt mullas asuvaid mugulaid. Võsu kandva mugula kõrval on üks või mitu varasemate aastate mugulat, millel võib küljes olla ka mullune kuivanud õisikuvars koos tühjade seemnekupardega. Soohiilakat peetakse isetolmlejaks.

Kasvukohad ja levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soohiilakas kasvab enamasti üksikute isenditena ja eelistab madala taimestikuga mättaid lubjarikastel ja märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, järvekallastel ning rannaniitudel. Eestis on soohiilakat leitud kasvamas ka inimtekkelistel kasvukohtadel nagu karjääriveekogude kallastel.

Selliste kasvukohtade kadumise tõttu on soohiilakas üsna ohustatud kogu Euroopas. Eestis on ta II kategooria looduskaitse all olev liik.

Eesti on soohiilaka leviku põhjapiiriks.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soohiilakas