Vesipapp
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vesipapp (perekond); Vesipapp oli ka Mart Mägra pseudonüüm
| Vesipapp | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
.jpg) |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Cinclus cinclus (Linnaeus, 1758) |
Vesipapp (Cinclus cinclus) on linnuliik vesipaplaste sugukonnast vesipapi perekonnast.
Sisukord |
[redigeeri] Levila
Vesipapp on levinud suuremas osas Euroopast ja Loode-Aasiast. Eestis harv läbirändaja, Põhja-Eestis haruldane haudelind. Vesipapi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1–10 paarile, talvist arvukust 100–300 isendile [2]. Islandilt ja Loode-Euroopast peab ta sageli jõgede külmumise tõttu lõuna poole rändama.
[redigeeri] Välimus
Tumeda sulestikuga ja valge kurgualusega lind. Pikkus 17–20 cm, kaal 60–75 g. Linnul on iseloomulikult ümar kehakuju.
[redigeeri] Pesitsemine ja elupaigad
Vesipapp teeb pesa vee äärde kiviprakku või kaljuõõnusesse. Kurnas on 3–6 muna, mida emaslind haub 14–17 päeva. Vanemad toidavad poegi 20–24 päeva. Elab vooluveekogude läheduses. Vaid haruharva võib vesipappi silmata veest eemal toimetamas. Enamasti istub vesipapp keset vett kivirahnul ning nõksutab oma keha üles ja alla.
[redigeeri] Toitumine
Vesipapp on ainuke värvuline, kes hangib toitu sukeldudes. Ta võib toitu otsides kõndida vee all oja põhjas vastuvoolu. Toitub veeputukatest, tigudest ja kalamaimudest.
[redigeeri] Sümboolika
Vesipapp on Norra rahvuslind.
[redigeeri] Viited
- ↑ BirdLife International (2008). "Cinclus cinclus." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
