Kahelehine käokeel

Allikas: Vikipeedia
Kahelehine käokeel
Kahelehine käokeel Käesalus
Kahelehine käokeel Käesalus
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Käpalised Orchidaceae
Perekond: Käokeel Platanthera
Liik: Kahelehine käokeel
Ladinakeelne nimetus
Platanthera bifolia
L.
Sünonüümid
  • Orchis bifolia

Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) on käpaliste sugukonna käokeele perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahelehine käokeel on levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes, kuid ka Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Euroopas ulatub ka polaarjoonest põhja poole.

Eestis esineb hajusalt kõikjal (muuhulgas Vulbi, Ihamaru ja Kallukse maastikukaitsealal, Kiisa pael ja Pähni, Ruila, Suurupi ja Keeri-Karijärve looduskaitsealal), ka Uljaste maastikukaitsealal, kuid tavalisem on Lääne-Eestis (sealhulgas Pühametsa ja Karinõmme looduskaitsealal, Tuhu, Pajaka ja Vormsi maastikukaitsealal).

Kasvab päris-, soo- ja looniitudel, hõredamates salumetsades, soostuvates metsades, soosaartel ja nii madal- kui siirdesoos.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahelehine käokeel on 20–60 (90) cm kõrge.

Õis
Lehed
Viljad

Mõlemasugulised õied hoiduvad rõhtsalt. Välimised õiekattelehed on valged, sisemised harilikult kollakasrohelised, huul rohekasvalge, kitsas, kuni 1,4 cm pikkune. Õitel on kuni 3,5 cm pikkune, valkjas, kollaka tipuga, veidi kõverdunud kannus. Õisiku pikkus on 5–15 (22) cm ja läbimõõt 3–5 cm. Õisi on õisikus (7) 10–20 (30). Õite alusel on kollakasrohelised süstjad kandelehed. Õitel on tugev magus lõhn, mis on eriti hästi tuntav õhtul ja öösel. Õitseb juuni keskpaigast juuli lõpuni. Õis sisaldab nektarit.

Pärast õitsemist tekivad püstised 1,2–1,8 cm pikkused ruljad kuprad.

Taimel on harilikult kaks suurt varrelehte, mis asetsevad peaaegu vastakuti varre alumises osas. Kujult on need elliptilised kuni veidi äraspidimunajad. Suurte lehtede pikkus on (7) 10–20 (27) cm ja laius kuni 6,5 (9) cm, lehest kuni 7 cm on aegamööda rootsuks ahenenud. Varre ülaosas on 1–3 (5) palju väiksemat kõrglehetaolist lehte.

Taime vars on püstine, õõnes, veidi kandiline või sooniline. Värvuselt on ta kollakasroheline, alusel kahe pruuni lehetupega.

Kahelehine käokeel Saaremaal

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]