Väänkael

Allikas: Vikipeedia
Väänkael
Jinxtorquilla.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Rähnilised Piciformes
Sugukond: Rähnlased Picidae
Perekond: Väänkael Jynx
Liik: Väänkael
Ladinakeelne nimetus
Jynx torquilla
(Linnaeus, 1758)

Väänkael (Jynx torquilla) on pruuni-hallikirju väike linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast väänkaela perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väänkael on laialdaselt levinud Euraasia parasvöötmes, Portugalist ja Norra keskosast üle Kaukaasia, Siberi ja Kirde-Hiina kuni Sahhalini ja Jaapanini. Väänkael on rändlind, ta talvitub Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Väänkael on Eestis väikesearvuline haudelind, tema arvukus on siin viimase paari aastakümne jooksul tunduvalt vähenenud. Väänkaela arvukust on hinnatud 5000 - 10 000 paarile. [1]

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väänkaelal on varjevärvus, ta on üleni kirjatud puukoore sarnase mustriga, nagu ka öösorr. Kehakujult sarnaneb punaselg-õgija või vööt-põõsalinnuga. Lend on lainjas.[2] Väänkaela häälitsused sarnanevad lõopistriku ja väike-kirjurähniga. Häirimise korral pöörab väänkael kaela mitmes suunas nagu madu ja ka sisistab rästiku moodi. Rahvasuu tunneb teda seetõttu ka nõidmao nime all.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väänkael sööb peamiselt sipelgaid, vähem lehetäisid, rohutirtse ja teisi putukaid. Ta pistab oma pika kleepuva keele sipelgapessa ja haarab selle külge jäänud sipelgad kiiresti suhu. Sipelgaid, eriti metsale kasulikku salukuklast, hävitab väänkael suurel hulgal.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jynx torquilla

Väänkael pesitseb hõredates leht- ja segametsades, saludes, puisniitudel, parkides, suuremates aedades jt puistutes, samuti üksikutes puudes ja asulate servades. Pesa teeb rähni või puukoristaja vanasse õõnde või pesakasti või looduslikku puuõõnsusse. Päris pesa väänkael ei tee, kuid pesapõhi on peaaegu alati vooderdatud mingi taimeprahiga. Liigikaaslaste vastu on väänkael agressiivne, sellepärast ei pesitse kaks väänkaela teineteisele lähemal kui kakssada meetrit. Sobivaid pesakohti on vähe, sellepärast, kui väänkael leiab juba hõivatud pesakoha, siis kihutab ta selle omaniku minema, pillub munad pesast välja ja hukkab linnupojad. Väänkael ei armasta puhtust: tema pesa on räpane. On teada juhtumeid, kus väänkael on munenud enda tapetud teise liigi poegade peale.

Eestisse saabub väänkael hilja, alates aprilli teisest poolest või mai algusest, ja lahkub septembris.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Hirundo 1:2009
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000.