Naeris

Allikas: Vikipeedia
Naeris
Naerid
Naerid
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond: Ristõielised Brassiacaceae
Perekond: Kapsasrohi Brassica
Liik: Naeris
Ladinakeelne nimetus
Brassica rapa rapa
L.

Naeris (Brassica rapa rapa) on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge.

Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme.

Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega.

Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane. Naeris erineb kaalikast lehtede poolest, mis kinnituvad otse juure ülaossa.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsnaeri lehti ja juuri söödi juba ammu enne põlluharimise algust. Naereid hakati esimest korda kasvatama umbes 4000 aastat tagasi Lähis-Idas. Vana-Kreekas ja -Roomas oli naeris tähtsaim köögiviljakultuur teravilja- ja viinamarjasortide kõrval ning sellest aretati mitu sorti. Naeris oli Eestis, enne kartuli kasvatamise algust, põliseim juurvili. Viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naerist süüakse toorelt, keedetult ja küpsetatult. Naeris on maitsev suppides, raguudes, püreena või täidetult ja praetult. Naerist võib toorelt või keedetult lisada salatitesse. Lehed on maitsvad ja neid valmistatakse nagu spinatit.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]