Arutelu:Jaroslav Tark
1030 võttis Jaroslav ette sõjakäigu Eestisse, põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks, ning sundis Ugandile peale oma maksud. Jurjev püsis aastani 1061, mil eestlased (Pihkva kroonikates nimetatud sossoliteks) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani.
Ühe versiooni järgi on siin allikates mõeldud üht teist Jurjevit (praegu Belotserkov) Kiievi lähedal.
- Jah, seda peaks tekstis kuidagi kajastama. Andres 11. november 2006, kell 13:46 (UTC)
- Siin pole seda pilti. Andres 13. juuni 2009, kell 19:55 (UTC)
- S
--- Kui suurt rahvusvahelist mängu mänginud Jaroslav leidiski aega Tarbatu asemel Jurjevit ehitada, siis meil pole vist küll suurt mõtet seda igal pool rõhutada. Kolmkümmend aastat pole mingi näitaja, tegemist on ilmselt palkidest kindlustusega, kust ehk mõnisada sõdalast käis aeg-ajalt ümbruskonna külasid röövimas. See ei ole ajalugu, vaid pisike episood.
Venelastega on muidugi teine lugu, neis lausa kibeleb soov tõestada oma siinolekut iidamast-aadamast:
- В тот же год пошел Ярослав на чудь, и победил их, и поставил город Юрьев (1030)
- В 1133 г. захвачен новгородским князем Всеволодом Мстиславичем (1133)
- Того же лета убиша князя Вячка немци в Гюргеве, а город взяша (1124)
Olid nad siin mõnda aega - ja mis siis, ikka kihtati minema.
Kirill
- praeguses artiklis on Jurjevi rajamist mainitud kahe lausega. see ei ole minu meelest liigne rõhutamine. ei nõustu etteheitega. seos Eestiga on igatahes mainimisväärt. pealegi oli kahtlemata ka Ugandi osa rahvusvahelisest mängust.
- väitel pole viidet, ilmselgelt tuleks täpsustada, millises kroonikas ja kuidas sellest juttu on (ja kas allikaid on rohkem kui yks, mis oleks allikakriitiliselt oluline). kui ma väga ei eksi, siis on seda asja ka arheoloogiliselt uuritud. -- Ohpuu 2. veebruar 2012, kell 12:05 (EET)
Tõsi, et Jurjevi rolli on vene ja nõukogude ajalookirjutuses hinnatud suuremaks kui see tegelikult oli, ent olles oma õigeusu uurimuste ajaloolises sissejuhatuses kokku puutunud ka õigeusu Eesti aladele jõudmise teemaga, olen paratamatult pidanud lugema materjale ka Jurjevi rajamisest ja Eesti niigi perifeerset ajalugu vaadates on see siiski piisavalt oluline seik, millest päris üle minna ei tasuks. Siin artiklis ei ole vajadust sellest pikemalt kui kahe lausega kirjutada, aga lühemalt ka mitte. Tartu ajaloo juures peaks aga seda 11. sajandi asulat küll põhjalikumalt kirjeldama ning selle aluseks sobib ideaalselt võtta järgmine teos, mis kirjeldab uuemaid arheoloogilisi ja ajaloolisi uuringuid: Tvauri, Andres. Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001. -- Toomas 2. veebruar 2012, kell 12:12 (EET)
- Vaatasin, et Jurjevist on praegu juba päris korralikult ja viidetega juttu artiklis "Tartu ajalugu", aga ilmselt tasuks seda veelgi täiendada. -- Toomas 2. veebruar 2012, kell 12:14 (EET)