Staicele vald
| Staicele vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Staiceles pagasts | |
|
| |
| Pindala: 258,3 km² | |
Elanikke: 516 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,0 in/km² | |
| Keskus: Staicele | |
 |
Staicele vald (läti keeles Staiceles pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Staicele linnaga, Aloja vallaga, Salatsi ja Heinaste vallaga ning Valmiera piirkonna Skaņkalne ja Ramata vallaga. Põhjas piirneb vald Pärnumaa Häädemeeste ja Saarde vallaga.
Valla pindala on 258 km². 2010. aasta seisuga elas seal 676 inimest.[2] Valla keskus on Staicele linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1935 oli tänapäeva Staicele valla aladel asuva Rozēni valla pindala 237,7 km².[3] Aastal 1945 jagati vald Rozēni, Staicele ja Vīķi külanõukoguks, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 sai Staicelest linnaline asula, ülejäänud Staicele külanõukogu alad liideti aga Rozēni külanõukoguga. Aastal 1958 allutati Rozēni ja Vīķi külanõukogu Staicele linnale. Aastal 1977 liideti osa Staicele linnale alluvatest aladest Ramata külanõukoguga, samas sai külanõukogu juurde veidi maad Aloja linnale allunud aladest.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Aloja piirkonda. 2010. aastal eraldus Staicele linn vallast.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Vald jääb suuremalt jaolt Salatsi jõe kallastele, kus asub mitmeid liivakivipaljandeid, allikaid ja koopaid. Nende seas asub ka 24 meetri pikkune Vīksnase koobas, mis on üks pikemaid Salatsi jõe kaldal.[5] Ka Īģe jõe kaldal asub Pursalase liivakivipaljand. Vallast algab Reiu jõgi.
Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on vallas regionaalse kaitse all Lījciemsi keskaegne kalmistu. Kohaliku kaitse all on hiiepaigana kasutusel olnud Karogkalniņši küngas ja seal asuv Ohvrikivi, Ķenči linnamägi ning Staicele keskaegne kalmistu.[6] Looduskaitse all on Kabi vaher, Gaņģi künnapuu, Eži tamm, Ģederti elupuu, Eglīši remmelgas, Upītese remmelgad, Līciemsi pärnad, Noriņase elupuu, Kaktiņi pärn, Limšēni kask, Voodipärn, Vīķi veski tamm, Vīķi mänd, Limšēni mänd, Vīķi hall pähklipuu, Niedrāji haab, Niedrāji lõhenenud kask, Ķirķi tamm, Ķila pajud, Dzelzāmuri toomingas, Rozēni Mežmuiža pärn, Rozēni Mežmuiža tamm, Vecpuršēni vaher, Puršēni pärn, Liepkalnsi männid, Puršēni mänd, Liļļase tamm, Kraukļi pärn, Kraukļi mänd, Ozoliņi kuusk, Ozoliņi mänd, Dūņgravise kask ja Liepkalnsi kuusk. Valla põhjaosa jääb Kalna soo ja Ziemeļu purvi (Põhjasoode) hoiualadele, valla idaosa Dzērve soo hoiualale, lääneosa Lielpurvsi hoiualale. Samuti asub vallas 52,7 hektari suurune Ungurpilsi metsa hoiuala. Valda läbib Salatsi oru maastikukaitseala.[7]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 555 lätlast, 8 venelast, 3 valgevenelast, 8 ukrainlast ja 4 poolakat.[8]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Karogi | mazciems | 23 (2006) |
| Ķila | mazciems | Alla saja |
| Limšeni | mazciems | 11 (2006) |
| Līciems | mazciems | 2 (2006) |
| Mārciems | mazciems | 11 (2006) |
| Puršeni | mazciems | 25 (2006) |
| Rozēni | vidējciems | 120 (2006) |
| Vīķi | aprūpes ciems | 94 (2006) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 9.08 2023
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Staicele vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis