Liepupe vald

Allikas: Vikipeedia
Liepupe vald

läti Liepupes pagasts

Vapp
Liepupe valla vapp

Pindala: 157,9 km²
Elanikke: 1700 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 10,8 in/km²
Keskus: Mustkalni
Ķurmragsi tuletorn

Liepupe vald (läti keeles Liepupes pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Salatsi, Limbaži, Skulte ja Viļķene vallaga.

Valla pindala on 158 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1934 inimest.[2]

Vallavalitsuse juriidiline asukoht on Salatsi linnas aadressil Smilšu iela 9, faktiliselt on vallamajaks aga Mustkalni külas asuv Mežgravase talu. Vallavanem on Aivars Ilgavīzis.[3]

Agraarreformi ajal aastal 1920 asus praeguses vallas 2498 hektari suurune Perniģele mõis.[4] Aastal 1935 oli Liepupe valla pindala 43,2 km² ja seal oli 776 elanikku. Aastal 1945 moodustati valda Liepupe külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti. Aastal 1949 likvideeriti aga vald ja külanõukogu moodustati taas. Aastal 1954 liideti sellega likvideeritav Dunte külanõukogu, aastal 1962 aga Tūja külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Limbaži ja Skulte külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti Liepupe külanõukogu Liepupe vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Salatsi piirkonda.

Kaitsealused objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Liepupe kirik ja kabel, Liepupe mõisakompleks, sealsed park ja eluhoone ning eluhoone kaheksa toa laed, fassaadi dekoratiivsed reljeefid ja uksed, suur moonakamaja ja tõllakuur, Kurmose rehielamu, Prinkase rehielamu, Tiniņkalnsi muinaskalmed ja Liepupe linnamägi. Regionaalse kaitse all on hiiepaik Rūjase Püha pärn.[6]

Tähtsaimaks jõeks on Liepupe jõgi. Looduskaitse all on Virlapji kümme tamme, Vecstārasti tamm, Tīniņkalnsi tamm, Tinibkalnsi tamm, Mežmaļi tamm, Vecmuiža tamm, Purmaļi tamm, Karikatamm, Ozolkalni tamm, Līdumnieki tamm, Zaķi mänd, Zaķi kivi, Zaķupīte mänd, Strautiņi tammed, Roči tamm, Ķireļi tamm, Siliņi mänd, Tiltiņi mänd, Tūja puuderivi elupuud, Bangase kask, Vilnīši mänd, Liepupe linnamäe männid, Liepupe kask, Liepupe kirikumõisa pärn, Liepupe kalmistu männid, Liepupe kirikuaia männid, Liepupīte pajud, Liepupe tamm, Porkase kask, Porkase pärn, Prinkase tamm, Armastuse Tamm, Ataugase kuusk, Ataugase kadakad, Dunte kooli mänd, Dunte kooli lehis, Jaunklanģi tamm, Dreimaņi tamm, Vangase pajud, Vīganti sanglepp, Vallamaja kask, Sostiņi tamm, Stārasti tamm, Tīrumkalēji tamm, Roņi künnapuud, Roņi männid, Dzeņise tamm, Kļaviņase tamm, Dunte mõisa kask, Dunte tamm, Dunte mõisa tamm, Münchhauseni pargi tamm, Münchhauseni paks tamm, Ežurgase mänd, Ežurgase Punane pank (osaliselt), Priedkalni mänd, Zaķupe tamm, Cimdiņi pärn, Mētaka saared ja Burtnieki tamm. Valda jääb 27,9 hektari suurune Karateri hoiuala. Valla loodeosa asub Vidzeme kivise mereranna hoiualal, vald ise asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. Piirkonna rannik jääb suures osas Vitrupe-Tūja kaitstavale merealale.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1715 lätlast, 145 venelast, 24 valgevenelast, 41 ukrainlast, 7 poolakat ja 9 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Augštūja skrajciems 66 (2006)
Dunte mazciems 25 (2013)
Duntes skola mazciems 12 (2013)
Jelgavkrasti vidējciems 92 (2018)
Kumpani mazciems 10 (2013)
Ķurmrags mazciems 3 (2006)
Lembuži mazciems 6 (2006)
Liepupe vidējciems 327 (2018)
Melbārži mazciems 14 (2006)
Mētagmuiža mazciems 63 (2006)
Mustkalni vidējciems 96 (2006)
Porkas mazciems 32 (2013)
Prinkas vidējciems 49 (2013)
Zaķi mazciems 19 (2006)
Tūja vidējciems 297 (2018)
Tūjasmuiža vidējciems 135 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Salacgrīvas novads
  4. Latviešu konversācijas vārdnīca. XII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 24157-24159. sleja.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. [https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 8.08 2023
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 09.09 2017
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]