Krišjānis Valdemārs

Allikas: Vikipeedia
Valdemārs enne 1885

Krišjānis Valdemārs (2. detsember 1825 Talsi kreis – 7. detsember 1891 Moskva) oli läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise juht. Valdemārs oli Läti ärkamisaja suurkuju analoogselt Eesti ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobsoniga.

Pärast kooli lõpetamist töötas Krišjānis Valdemārs Kuldīga lähedal Ēdoles kirjutaja abilisena, asutas seal esimese lätikeelse raamatukogu ja 1848 ühe esimestest lätikeelsetest laulukooridest. 1840. aastatel töötas ta Talsi lähedal Sasmakus õpetajana. Seejärel õppis ta Jelgavas gümnaasiumis.

1858 lõpetas ta Tartu Ülikooli, kus õppis majandust. Ülikoolis asutas ta tudengite ringi, mille eesmärk oli läti keele ja kultuuri vaba arendamine. Sellest kasvas välja noorlätlaste liikumine.

18591867 Peterburis rahandusministeeriumi ametnik. Ta oli ene kaubalaevanduse edenda­mise seltsi asjaajaja-liiga ning ta pani erilist rõhku just Läänemereäärsete provintside rannikule, tehes suuri pingutusi merekoolide rajamiseks ja laevanduse propagee­rimiseks rannarahvastiku keskel, ta töötas välja Venemaa laevanduse arendamise plaani ning asutas 11 merekooli, neist 10 tänapäeva Lätis ja ühe Palangas ja samuti 1864. aaastal oli tema algatusel ja toe­tusel asutatud Eesti-Läti piiril Heinastes merekool, 1875. aastal viis ta läbi merekooli asutamise Paldiskisse.

18621865 toimetas ta ja andis koos teiste noorlätlastega välja ajalehte Pēterburgas Avīzes. Oma kirjutistes kritiseeris ta kehtivat Balti erikorda.

18721879 koostas ta vene-saksa-läti sõnaraamatuid.

Valdemārsi tegevus mõjutas ka eesti rahvusliku liikumise tegelasi, sealhulgas C. R. Jakobsoni ja Johann Kölerit.

Valdemārs suri Moskvas. Ta on maetud Suurele Saksa kalmistule Riias.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valdemārsi järgi nimetati Sasmaka linn ümber Valdemārpilsiks.

Riias on temanimeline tänav,

Krišjanise järgi oli nimetatud Läti jäämurdja Krišjānis Valdemārs, mille 1940. aastal nõukogude võim natsionaliseeris ja mille uputasid Soome lahes 1941. aastal Saksa väed, kui nõukogude vägesid 1941. aasta sügisel Eestist evakueeriti.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]