Günther Reindorff

Allikas: Vikipeedia
Günther-Friedrich Reindorff
Sünniaeg 26. jaanuar 1889
Peterburi
Surmaaeg 14. märts 1974
Tallinn
Tegevusala graafik
Kunsti õppinud Stieglitzi kunstikool

Günther-Friedrich Reindorff (26. jaanuar 1889 Peterburi14. märts 1974 Tallinn) oli eesti graafik ja kunstipedagoog.

Liikuri tänav Tallinnas on nõukogude perioodil (kuni 1989. aastani) kandnud Günther Reindorffi puiestee nime.[1]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Günther-Friedrich Reindorff sündis kõrgema tolliametniku (prokuristi) perekonnas Venemaal Peterburis. Sõltuvalt aastaajast töötas Güntheri isa kas Tallinna või Peterburi sadamas. 1897. aastal kolis Reindorffide perekond lõplikult Tallinna, kus Günther veetis oma lapsepõlve.

Ta õppis aastatel 19051913 Peterburis parun A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, teatridekoratsiooni- ning ofordiklassis, mille lõpetas tarbekunstnikuna. Reindorff oli Stieglitzi koolis üsna edukas õpilane, mitmed tema tööd on ära märgitud õpilastööde kogumikes. Kooli lõpus pävis ta välisstipendiumi ning alustas 1914. aasta veebruaris reisi. Ta peatus paar nädalat Leipzigis, et uurida graafika õppimise võimalusi ja siirdus siis Pariisi, kust tahtis sügisel Leipzigisse õppima naasta. Augustis alanud I maailmasõda sundis teda pagema Hispaaniasse. Hilissügisel tuli ta Londoni, Bergeni ja Stockholmi kaudu Peterburi tagasi. Stieglitzi kool jätkas talle stipendiumi maksmist, mis võimaldas kunstnikul täiendada end kooli töökodades ja Peterburi muuseumides, kuni ta sai kindla töökoha[2]. Pärast stipendiumi lõppu suunati Reindorff tööle Venemaa ja pärast 1918. aastat Vene SFNV Riigi Väärtpaberite Valmistamise Ekspeditsiooni Petrogradis. 1919. aastal asus ta koos selle asutusega ümber Moskvasse, kus töötas kuni 1920. aastani.

Aastal 1920 asus Reindorff elama Tallinna, kus peatselt läks tööle Tallinna (alates 1922. aastast Riigi) Kunsttööstuskooli. Algul oli ta joonistusõpetaja, alates 1922. aastast graafika õppetöökoja juhataja, alates 1936. aastast graafika osakonna juhataja. Ta rajas kooli graafikaklassi ja litograafia- (1920) ning trüki- ja tsinkograafiatöökoja (1923).

Günther Reindorff oli aastatel 19221932 ühtlasi Riigi Trükikoja konsultantkunstnik ning tegi kaastöid reklaamibüroodele. Alates 1923. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ), 1932. aastast Rakenduskunstnike Ühingu (RaKÜ) (asutajaliige; 19351936 esimees), 1937 Kujutava Kunsti Sihtkapitali (KKSK) ja 1944. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.

1920.–1930. aastatel oli Reindorff tegev mitmes reklaamibüroos, nagu "Ars" (19201924), "Ilo" (19221924), "Ole" (19251927?), "Gravis" (1930. aastad).

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Günther Reindorff on loonud hulgaliselt tarbegraafikat, sealhulgas eksliibriseid, raha-, märgi- ja postmargikavandeid ning kujundanud lisaks raamatutele ka mööblit ja muid tooteid. Vabaloomingus saavutas ta tuntuse eelkõige joonistustega loodusmotiividel, tabades oskuslikult toonivarjundeid ja meeleolu. Väga tuntud on tema itaalia pliiatsiga loodud teosed ("Sibeliuse Finlandiat" peetakse kunstniku parimaks teoseks). Samuti oli Reindorff Eesti Vabariigi esimeste rahatähtede kujundaja. Populaarseks on saanud ka Reindorffi muinasjuttude illustratsioonid.

Günther Reindorffi tuntuim ja levinuim teostesari on aastatel 19281940 käibele lastud Eesti kroonvääringus pangatähtede seeria. 5-kroonisel pangatähel on Günther Reindorffi autoportree kalurina.

1944. aasta Nõukogude lennuväe Tallinna suurpommitamisel põles ära tema ateljee koos tehtud töödega.[3] Maha põles ka Eesti Kunstimuuseum, kus oli samuti Reindorffi töid.[4]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Günther Reindorffi abikaasa oli nahakunstnik ning pedagoog Adele Reindorff (sünd Mels).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]