Günther Reindorff
| Günther-Friedrich Reindorff | |
| Sünniaeg | 26. jaanuar 1889 Peterburi |
| Surmaaeg | 14. märts 1974 Tallinn |
| Tegevusala | graafik |
| Kunsti õppinud | Stieglitzi kunstikool |
Günther-Friedrich Reindorff (26. jaanuar 1889 Peterburi – 14. märts 1974 Tallinn) oli eesti graafik ja kunstipedagoog.
Liikuri tänav Tallinnas on nõukogude perioodil (kuni 1989. aastani) kandnud Günther Reindorffi puiestee nime.[1]
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Günther-Friedrich Reindorff sündis kõrgema tolliametniku (prokuristi) perekonnas Venemaal Peterburis. Sõltuvalt aastaajast töötas Güntheri isa kas Tallinna või Peterburi sadamas. 1897. aastal kolis Reindorffide perekond lõplikult Tallinna, kus Günther veetis oma lapsepõlve.
Ta õppis aastatel 1905–1913 Peterburis parun A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, teatridekoratsiooni- ning ofordiklassis, mille lõpetas tarbekunstnikuna. Reindorff oli Stieglitzi koolis üsna edukas õpilane, mitmed tema tööd on ära märgitud õpilastööde kogumikes. Kooli eesmärk ei olnud aga ette valmistada loovkunstnikke, vaid joonistajaid-kujundajaid.
Pärast kooli lõpetamist (1913. aastal) viibis kunstnik aastatel 1914–1915 stipendiaadina Pariisis ja Põhja-Hispaanias. Puhkenud sõja tõttu tuli aga tagasi sõita Venemaale. Pärast naasmist suunati Reindorff tööle Venemaa ja pärast 1918. aastat Vene SFNV Riigi Väärtpaberite Valmistamise Ekspeditsiooni Petrogradis. 1919. aastal asus ta koos selle asutusega ümber Moskvasse, kus töötas kuni 1920. aastani.
Aastal 1920 asus Reindorff elama Tallinna, kus peatselt läks tööle Tallinna (alates 1922. aastast Riigi) Kunsttööstuskooli. Algul oli ta joonistusõpetaja, alates 1922. aastast graafika õppetöökoja juhataja, alates 1936. aastast graafika osakonna juhataja. Ta rajas kooli graafikaklassi ja litograafia- (1920) ning trüki- ja tsinkograafiatöökoja (1923).
Günther Reindorff oli aastatel 1922–1932 ühtlasi Riigi Trükikoja konsultantkunstnik ning tegi kaastöid reklaamibüroodele. Alates 1923. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ), 1932. aastast Rakenduskunstnike Ühingu (RaKÜ) (asutajaliige; 1935–1936 esimees), 1937 Kujutava Kunsti Sihtkapitali (KKSK) ja 1944. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.
1920.–1930. aastatel oli Reindorff tegev mitmes reklaamibüroos, nagu "Ars" (1920–1924), "Ilo" (1922–1924), "Ole" (1925–1927?), "Gravis" (1930. aastad).
Looming [muuda]
Günther Reindorff on loonud hulgaliselt tarbegraafikat, sealhulgas eksliibriseid, raha-, märgi- ja postmargikavandeid ning kujundanud lisaks raamatutele ka mööblit ja muid tooteid. Vabaloomingus saavutas ta tuntuse eelkõige joonistustega loodusmotiividel, tabades oskuslikult toonivarjundeid ja meeleolu. Väga tuntud on tema itaalia pliiatsiga loodud teosed ("Sibeliuse Finlandiat" peetakse kunstniku parimaks teoseks). Samuti oli Reindorff esimese Eesti Vabariigi rahatähtede kujundaja. Populaarseks on saanud ka Reindorffi muinasjuttude illustratsioonid.
Günther Reindorffi tuntuim ja levinuim teostesari on aastatel 1928–1940 käibele lastud Eesti kroonvääringus pangatähtede seeria. 5-kroonisel pangatähel on Günther Reindorffi autoportree kalurina.
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
- Pekka Erelt: "Eestlane, kelle kunsti hindas Lenin" Eesti Ekspress, 2. august 2007
- Mari Rebane: "Tallinnas tähistati Günther Reindorffi sünniaastapäeva" ERR, 26. jaanuar 2009