Ofort

Allikas: Vikipeedia
"Sandaalid klassikaliste ornamentidega" (1547)
Augustin Hirschvogel

Ofort (prantsuse keeles eau-forte) on sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happes metalli. Seejärel kaetakse plaat värviga, trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise.

Ofort on ka selles tehnikas tehtud teos.

Tööprotseduur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oforttehnika näide.
Autor Félicien Rops.
  • Metallplaat kaetakse asfaltlakiga, mis kujutab endast happekindlat kihti.
  • Sellesse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus. Kui söövitust teostatakse ainult ühe korra siis leiavad kasutust mitmed erineva suurusega nõelad. Kui aga söövitusi teostatakse hulgemini siis piisab ka ainult ühe nõela kasutamisest, kuna saadavate joonte tugevuse määrab aeg, mis kulus söövitusprotsessis.
  • Tihti kaetakse plaat joonistuse paremaks eristumiseks enne graveerimise algust tahmaga.
  • Seejärel asetatakse plaat happesse. Valdavalt kasutatakse kas tsink- või vaskplaate aga ka teras- või raudplaate (tsinkplaadid asetatakse salpeeter ehk lämmastikhapesse või soolhappesse, vask-, teras- ja raudplaadid asetatakse raudkloriidi).
  • Peale happekindla kihi eemaldamist kaetakse plaat trükivärviga. Värv hõõrutakse söövitusel tekkinud vagudesse ja ülejäänu pühitakse maha. Pilt kantakse plaadilt paberile trükipressi abil.
  • Peened jooned kaetakse vahepeal kinni, et nad ei muutuks liiga sügavaks ja laiaks.
  • Ofordiplaat on võrreldes vaselõikega (vasegravüüriga) tundlikum ja võimaldab 100–200 tõmmist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

“Viis palgasõdurit“ (“Die fünf Landsknechte“; 1530)
Daniel Hopfer

Happega metallplaadi söövitamise menetlus leiutati 16. sajandil.[viide?] Esimeseks on peetud Augsburgi relvameistrit Daniel Hopferit (u. 14701536) ning tema katsetusi raudplaatidega, milles nii mõnigi on ka tänase päevani säilinud.

Šveitslane Urs Graf (u. 14851527/28) rakendas ofordi teadaolevalt esmakordselt kunstis (sellealased tööd aastast 1513).

Seoses vaskplaadi kasutuselevõtuga algas ofordi võidukäik. Vaskplaadi kasutuselevõtjaks oli Saksamaa kunstnik Albrecht Altdorfer (u. 14801538) 1519. aastal.

Ofordi kõrgpunkt saabus Rembrandti (16061669) loomingus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]