August Jansen

Allikas: Vikipeedia
August Jansen
Sünniaeg 6. oktoober 1881
Surmaaeg 23. jaanuar 1957
Rahvus eestlane
Tegevusala maalikunstnik
Kunsti õppinud Peterburi kunstiakadeemia

August Jansen (6. oktoober 1881 Voltvelti vald, Pärnumaa23. jaanuar 1957 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Ta kasutas ka pseudonüümi Jaan Seen.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sündinud Allikukivi kalevivabriku kangru ja ühtlasi harrastusnäitleja nin teatridekoraatori perekonnas. 1886 suri kunstniku isa ning ema kolis Narva.[1] August Jansen õppis Narva algkoolis 18941895, töötas ühtlasi linavabrikus ja hiljem joonestajana kalevivabrikus ning seejärel aastani 1898 Stieglitzi kunstikooli Narva filiaali õhtustel joonistuskursustel.[2]

19001904 õppis Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis, mille lõpetas suure hõbeaurahaga.[1] 1905. aasta sügisel astus Peterburi Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1913 maali erialal.

1917 jõudis haiguse tõttu sõjaväest vabastatud Jansen tagasi kodumaale ning kutsus 1919 Tartus koos skulptor Anton Starkopfiga kokku eesti kunstnike I kongressi ning 1921 Tallinnas II kongressi, kus pandi alus kunstnike üldorganisatsioonile.[3] Jansen kuulus hulk aastaid 1922. aastal asutatud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu juhatusse.[1] Oli üks kultuurkapitali seaduse väljatöötajatest ning KKSKV liige.[1]

Esimese õppereisi tegi Jansen 1924. aastal Itaaliasse, peatudes pikemalt Roomas, 1929 viibis ta Pariisis ja Hispaanias. [4] Töötas Peterburi, Rakvere ja Tallinna koolides joonistusõpetajana. 1927. aastast töötas õpetajana Riigi Kunsttööstuskoolis[5].

Ehitas koos kunstnike Peet Areni ning Karl Burmaniga Kadriorgu Peeter I tallide kohale ateljee, kus elas ja töötas. II maailmasõja ajal kolis kunstnik koos perekonnaga Harjumaale Põllkülla.[6]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

August Janseni loomingu hulka kulub portreid, maastikumaale, linnapilte, ulatuslikke kompositsioone, dekoratiivseid pannoosid ning natüürmorte. Tehnikatest eelistas ta õlimaali, vähem temperat, guašši ja pastelli. Ta oli erakordselt viljakas looja. 1946. aastal antud intervjuus arvas kunstnik, et on loonud umbes 1000 teost, millest 300–400 hävisid sõjas.[6]

Näitustel hakkas osalema 1910. aastal ja võttis osa enamusest tähtsamatest näitustest nii Tallinnas kui Tartus ning kõikidest eesti välisesindusnäitustest. Laiema tunnustuse osaliseks sai ta esmakordselt 1913. aastal, mil Tallinna Börsisaalis olid välja pandud Janseni triptühhon "Tallinna raekoja interjöör" ja "Kalevipoeg kivi viskamas". Eeposeainelise teose maalis Jansen 1912. aastal, mil Eesti Rahva Muuseumi rajamine oli täies hoos, ning eesti ainelise vanavara kogumisele osutati suurt tähelepanu.[4]

Esimestel iseseisvatel loominguaastatel akadeemia lõpetamise järel lähtus kunstnik oma teostes juugendist ja rahvusromantikast. 1922. aastast tegeles kunstnik aktiivselt eesti kunstielu organiseerimisega ning leidis end peagi esindusmaalija rollist. Ta sai tellimusi mitmetele monumentaalmaalidele, mis enamuses on hävinud. Eesti Kunstimuuseumis on säilinud lünettmaalid "Töö" ja "Võit"[7] Toompea lossi valgele saalile.[8]

1930. aastail sündis kunstnikul rida portreesid ja maastikumaale, sealhulgas rida tema loomingu tippteoseid. Viimaste hulka kuuluvad esmajoones tema perekonnaliikmete portreed ("Tütarlaps õlgkübaraga").[8] Portreedes eelistas Jansen neutraalseid jooni, kuid vahel ühendas elavalt nii portree kui maastiku. Jansenite pere 1932. aastal valminud suvekodu Põllkülas oli kohaks, kus kunstnik sai pühenduda looduse maalimisele eri päeva- ja aastaaegadel. [8]

August Jansen on loonud ka skulptuure ja keraamikat.

1932. aastal andis EKKKÜ August Janseni 50ndaks juubeliks välja tema monograafia, mille autoriks oli Jaan Pert.[9]

Portreed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Pr. Seppoisi portree"
  • "Ema"
  • "Kaksikportree"
  • "Vana daami portree"
  • "P. Luhteini portree"
  • "Kalurinaine"
  • "Autoportree"
  • "Kr. Raua portree"
  • "Friedebert Tuglas"

Kompositsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Muhu saarel"
  • "Luigejaht"
  • "Kirikuteel"
  • "Pulmasõit"
  • "Karujaht"
  • "Perekondlik parnass"
  • "Sügis"

Maastikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Peetri majake Kadriorus"
  • "Narva vaated"
  • "Tallinna Toomkirik"

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Jaan Pert, August Jansen, Kunstnik 50-ne eluaasta möödumisel, Olion, 1931
  2. 2,0 2,1 EKABL, Tallinn, 1996
  3. 3,0 3,1 August Jansen – tõsine kunst on see, mis on hea
  4. 4,0 4,1 4,2 Rasmus Kangropool, August Jansen 65-aastane
  5. EKM kataloog, Tallinn, 1933, lk 27
  6. 6,0 6,1 6,2 Kunstnik Jansen maalib Friedebert Tuglast, Õhtuleht, 3.07.1946
  7. http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-11756/?searchtype=simple&searchtext=August%20jansen&offset=1
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Tiina Abel, August Jansen, Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, Tallinna, 1983
  9. Iga aasta üks monograafia, Waba Maa, 9.03.1932

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]