Einar Laigna

Allikas: Vikipeedia
Einar Laigna
Nimi Einar Laigna
Sündinud 8. juuli 1937
Tallinn
Teenistused 19911994 Kaitseliit
alates 1994 Eesti Kaitsevägi
Auaste kolonelleitnant
Autasud Kotkaristi teenetemärgi IV klass
Einar Laigna (2008)

Einar Laigna (sündinud 8. juulil 1937 Tallinnas) on Eesti vaimulik ja ohvitser, radikaalse traditsionalismi propageerija.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Einar Laigna õppis Nõmmel 27. mittetäielikus keskkoolis. Lõpetas 1957 Tallinna Polütehnikumi. Ta töötas metallitöölise ja tööõpetuse õpetajana. Töö kõrvalt luges ta teoloogilist ja filosoofilist kirjandust.

Aastal 1965 astus ta õppima EELK Usuteaduse Instituuti. Ordineeriti 22. juunil 1967 aseõpetajaks ning määrati teenima EELK Varbla Urbanuse kogudust, EELK Karuse Margareeta kogudust ja EELK Hanila Pauluse kogudust. Aastal 1970 andis ta Hanila Pauluse koguduse võtmed kohalikku külanõukogusse ja sellega sulges EELK Hanila Pauluse kiriku. EELK Varbla Urbanuse kogudust ja EELK Karuse Margareeta kogudust teenis ta kuni aastani 1972.

Aastal 1972 lõpetas ta EELK Usuteaduse Instituudi. Ta oli 19731979 EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja ning 19811983 EELK Ambla Maarja koguduse ja EELK Aegviidu Aleksandri koguduse õpetaja.

Aastatel 19781980 õppis ta katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris. 1980. aasta suvel pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks[viide?] ja oli 5 aastat misjonär Armeenias.

Aastal 1992 õppis ta Vatikanis. Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu.

Einar Laigna kandideeris 1992. aasta Riigikogu valimistel Roheliste nimekirjas.

Sõjaväelasena töötas Einar Laigna algul Kaitseliidus, hiljem Kaitsejõudude Peastaabis. Aastatel 19941997 oli ta Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülem. Seejärel asus ta tööle Kaitseväe juhataja nõunikuna ja peainspektorina, kellena töötas 1. novembrini 2005. Peainspektori ametis tehti talle 2001. aastal toimunud pildiskandaali ajal ülesandeks uurida Edgar Savisaare pildi tulistamist 1999. aastal Meegomäe lahingukoolis[1]. Aastal 1995 sai ta kapteni auastme ja 2000 majori auastme. 31. detsembril 2005 läks ta tegevteenistusest erru kolonelleitnandi auastmes.

Oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid aastal 1988 (hiljem lahkus kolleegiumist). Ta õpetas seal keskaja ajalugu.

Ta on lugenud kultuuriloo loenguid Tallinna Pedagoogikaülikoolis (hiljem Tallinna Ülikoolis), EBSis ja Tallinna Mustpeade Majas. Ta on esinenud ka üksikloengutega (nt Tallinna Rahvaülikoolis loengutega Manipulatsioon ja psühholoogiline sõda) ning arvukates raadiosaadetes. 2006./2007. aasta hooajal on tal Tartu Pereraadios saatesari "Olemine ja olemasolemine".

2007–2012 oli Einar Laigna Eestimaa Rahvaliidu liige ja alates 2012. aastast kuulub ta Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. 2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Harju- ja Raplamaal, kogus seal 43 häält ega osutunud valituks.

Märtsis 2007 andis kirjastus "Logos" välja tema esimese luulekogu "Imede aed". 112-leheküljeline kogumik sisaldab luuletusi alates 1960. aastate keskpaigast ja on avaldatud Einar Laigna-Mühlenbachi nime all.

Einar Laigna on Eesti Eruohvitseride Kogu esimees ja 2013. aasta oktoobrist juhib Noorte Kotkaste Tallinna malevas 21. Kooli rühma.

Vaated[muuda | redigeeri lähteteksti]

Einar Laigna järgi on religioon harmoniseerumine universumi korraga, mis pärineb universumivälisest allikast. Kultuur põhineb religioonil.

Kultuuri mõisteline edasiandmine toimib ainult eliidi puhul. Rahva hulgas säilitab seda kõige paremini rituaal. Traditsioon põhineb esivanemate autoriteedil, mitte ratsionaalsetel seletustel.

Arvamuste pluralism ja demokraatia on iseloomulik kultuuri allakäigule. Kõrgkultuur fikseerub lõplikesse vaidlustamatutesse formuleeringutesse, mis väljendavad tõde. Selle poliitiline väljendus on monarhia. Euroopa kultuuri kõrgaeg oli 13. sajand.

Korra ja kultuuri kaitsmiseks on vältimatu segadusekolded vägivallaga lämmatada. Seetõttu on rahva kaitsetahe kultuuri säilimiseks hädavajalik.

Kultuuri peab kehastama tugev riik impeerium. Niisugune impeerium sünnib Euroopa Liidust, kuid see laguneb, kuna on ehitatud valele alusele.

Inimese ja rahva identiteedi loob allumine sellele vaieldamatule, mis kogu rahvast ühendab. Eestlastel see puudub.

Laigna ülalnimetatud vaadete pärast on tema vastu ja demokraatia nimel välja astunud Ain Kaalep.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Einar Laigna oli 1960. aastatel Eesti esimene kulturist, kes treenis välismaiste treeningmeetodite järgi.

Einar Laigna valmistab mõõku oma koduses töökojas Pääskülas. Tema valmistatud mõõku on kingitud väljapaistvatele sõjaväelastele, samuti organisatsioonidele ja asutustele (näiteks viitseadmiral Tarmo Kõuts, major Benno Leesik, Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja veteranide klubi Wiking). Juunis 2006 esitleti (osalt tema enda valmistatud) mõõku ja teraskiivreid tema kollektsioonist näitusel Mauritiuse Instituudi ruumides.

Mitu aastat puhkas ta regulaarselt benediktlaste kloostris.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutised[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Einar Laigna "Öö laulud. Luuletusi aastaist 1964–1972". – Tallinn: Magellani pilved. Eesti Humanitaarinstituudi Ajakiri, 1993. Nr. 1, lk. 39–43.
  • Einar Laigna-Mühlenbach "Imede aed" . – Tallinn: Logos, 2007. – ISBN 9949402670
  • Kuldne kroon Eesti lipul : intervjuuderaamat : Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna / [intervjueerinud ja koostanud I. Luhaäär]. – Tallinn : Olion, 1992. – ISBN 5-460-00183-8.
  • Holger Mölder, Indrek Olmaru "Intervjuu Hr. Einar Laignaga OP – III." – Tallinn: Magellani pilved. Eesti Humanitaarinstituudi Ajakiri, 1993. Nr.1. lk. 9–38.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tarmo Michelson ""Mart Laar vassis ja valetas"" Õhtuleht, 10. veebruar 2001

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Einar Laigna sõnavõtte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Einar Laigna artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid Einar Laignast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]