Eestimaa Rahvaliit

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Lisainfot artikli arutelust

Eestimaa Rahvaliit (ERL) oli agraartsentrismi ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv Eesti erakond.

Eestimaa Rahvaliit moodustati 2000. aastal kolme erakonna (Eesti Maarahva Erakond, Eesti Maaliit ja Eesti Pensionäride ja Perede Erakond) liitumisel. Alates 2012. aastast kannab erakond Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nime.

Rahvaliidu eesmärgiks oli oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel.

Eestimaa Rahvaliit
People's Union of Estonia
Rahvaliit.png
Eesti erakond
Esimees Margo Miljand
Asutatud 2000
Peakorter Tallinn
Ideoloogia agraartsentrism[viide?]
Koalitsioon ei ole parlamendis esindatud
Europarlamendi fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa Eest
Ajaleht Hooliv Eesti
Kodulehekülg http://www.erl.ee/

Juhtimine ja ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaliit deklareeris, et nende juhtimine oli demokraatlik, see rajanes liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul oli umbes 8600 liiget[1] ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Rahvaliidul oli ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mille asutaja ja ülesehitaja oli hiljem erakonna esimeheks valitud Karel Rüütli.

Rahvaliidu viimane esimees enne nimevahetust 2012. aastal oli Margo Miljand, aseesimehed olid Enn Braun ja Arno Sild.

Erakonna ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaliit asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna – Eesti Maaliidu (EML, asutatud 1917. a, taasasutatud 1991. a), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE, asutatud 1991. a) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994. a) — liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Erakond Uus Eesti.

2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.

Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani 2030.

2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja Karel Rüütli. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist Anto Liivat.

2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. Villu Reiljani ja Arnold Rüütli toetajad otsustasid jätkata isesisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta Riigikogu valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.

24. märtsil 2012 toimunud Rahvaliidu kongressil otsustati kiita heaks ühinemine Eesti Rahvusliku Liikumisega, mille tulemusel loodi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.[2]

Eestimaa Rahvaliidu esimehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikogu valimiste ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaliidu eelkäijad Eesti Maarahva Erakond (EME), Eesti Maaliit (EML), Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE) ja Põllumeeste Kogu kandideerisid 1995. aasta valimistel koos Koonderakonnaga Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm Tiit Vähi valitsust ja Mart Siimanni valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.

1999. aastal valitud riigikogus oli Eestimaa Rahvaliidul 11 kohta. EPPE kandideeris koos Koonderakonnaga viimase nime all ja saavutas 7 kohta, neist 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Rahvaliit oli opositsioonis.

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Rahvaliiduga ühinesid 2005. aastal veel endised keskerakondlased Toomas Alatalu, Robert Lepikson ja Jaanus Marrandi.

Pärast 2003. aasta valimisi oldi võimul: 2005. aastani koos Res Publica ja Reformierakonnaga, pärast valitsusevahetust koos Keskerakonna ja Reformierakonnaga.

2007. aasta Riigikogu valimistel oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.

2011. aasta Riigikogu valimistel jäi Eestimaa Rahvaliit Riigikogust välja.

Euroopa Parlamendi valimised 2009[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009.a jaanuarikuus kinnitas erakonna volikogu esikandidaadiks Anto Liivati. 21. märtsil kinnitati terve 12-liikmeline nimekiri ning võeti vastu valimisplatvorm Euroopale avatud, südamega Eesti.

7. juunil toimunud valimistel kogus erakonna nimekiri 8866 häält, mis moodustas 2,23% kõigist antud häältest, ega saanud Euroopa Parlamendis ühtegi mandaati.

Kohalikud volikogud ja valitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005.aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]