Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eestimaa Rahvaliit)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tänasest erakonnast; 1990. aastatel tegutsenud erakonna kohta vaata Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990).

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Conservative People's Party of Estonia
EKRE logo
Eesti erakond
Esimees Mart Helme
Asutatud 2000
Ideoloogia Rahvuslik konservatism
Koalitsioon ei ole koalitsioonis
Liikmete arv 7682 (10.09.2014)
Kodulehekülg http://www.ekre.ee/

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on rahvuskonservatiivse maailmavaatega Eesti erakond. EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega.

Detsembris 2014 oli EKRE 7604 liikmega Eesti suurim parlamendiväline erakond.[1] 2015. aasta Riigikogu valimistel sai erakond 7 kohta Riigikogus.

EKRE programmilisteks seisukohtadeks on suurema otsedemokraatia kehtestamine,[2] riikliku kommertspanga loomine,[3] ja tasakaalustatud riigieelarve.[4] Erakonna väitel liigub Euroopa Liit föderalismi suunas ja igasugune edasine võimu tsentraliseerimine Brüsselisse nõuab rahvahääletust.[5] Eesti rahvuse säilitamiseks näeb EKRE ette mitmesuguseid toetusi noortele peredele,[6] kodumaalt lahkunud eestlaste tagasirändega tegeleva agentuuri loomist[7] ja massilise immigratsiooni ärahoidmist.[8]

Eestimaa Rahvaliidu nime all tegutsedes propageeris erakond agraartsentrismi ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut. Siis seati eesmärkideks oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamist ja esindamist, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamist; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamist; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamist säästva arengu põhimõtetel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelkäijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaliidu eelkäijad Eesti Maarahva Erakond (EME; asutatud 1994), Eesti Maaliit (EML; asutatud 1917, taasasutatud 1991), Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE; asutatud 1991) ja Põllumeeste Kogu kandideerisid 1995. aasta valimistel koos Koonderakonnaga Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm Tiit Vähi valitsust ja Mart Siimanni valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.

1999. aastal Riigikogu valimistel kandideeris EPPE koos Koonderakonnaga viimase nime all ja koos saadi 7 kohta, millest 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Jäädi opositsiooni.

Eestimaa Rahvaliit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaliit asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna – Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna – liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Erakond Uus Eesti.

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Pärast valimisi oldi võimul 2005. aastani koos Res Publica ja Reformierakonnaga, pärast valitsusevahetust koos Keskerakonna ja Reformierakonnaga. Rahvaliiduga ühinesid 2005. aastal veel endised keskerakondlased Toomas Alatalu, Robert Lepikson ja Jaanus Marrandi.

2005. aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat. 2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.

2007. aasta Riigikogu valimistel oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.

Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani 2030.

2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja Karel Rüütli. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist Anto Liivat.

2009. aasta jaanuarikuus kinnitas erakonna volikogu Euroopa Parlamendi esikandidaadiks Anto Liivati. 21. märtsil kinnitati terve 12-liikmeline nimekiri ning võeti vastu valimisplatvorm Euroopale avatud, südamega Eesti. 7. juunil toimunud valimistel kogus erakonna nimekiri 8866 häält, mis moodustas 2,23% kõigist antud häältest, ega saanud Euroopa Parlamendis ühtegi mandaati.

2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. Villu Reiljani ja Arnold Rüütli toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta Riigikogu valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.

Eesti Rahvusliku Liikumise ja Eestimaa Rahvaliidu liitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aastal alustasid Eesti Rahvuslik Liikumine ja Eestimaa Rahvaliit liitumisläbirääkimisi. Veebruaris 2012 kiitis ühinemise heaks Eesti Rahvusliku Liikumise üldkoosolek.[9] 24. märtsil 2012 kiitis ühinemise heaks ka Rahvaliidu kongress ja otsustas võtta erakonna uueks nimeks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning valida selle esimeheks Margo Miljand.[10][11] Ühtlasi kinnitati uus programm, mille järgi on erakond rahvuskonservatiivne. Erakonnaga ühinesid Eesti Rahvusliku Liikumise liikmeid.

2012. aasta kongressil võeti vastu EKRE esimene poliitiline avaldus, mis ütles: "[Riigikogus] puudub erakond, kes esindaks eesti rahvast, meie rahvuslikke huve ja traditsioonilisi püsiväärtusi. Klassikalises poliitikas mõistetav rahvuslik-konservatiivne tiib on tühi. Riigikogus ja valitsuses on esindatud parem- ja vasakliberaalsed, samuti sotsialistlikud ideed, mille kohaselt kodanik on vaid statistiline ühik või maksumaksja, parimal juhul teenuse tarbija. Ühiskond pole mitte kiivas paremale või vasakule, vaid ultraliberalismi. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond annab valijale, kes on tüdinud sundvalikust Ansipi ja Savisaare, ida ja lääne, vasaku ja parema vahel, väljapääsu sellest võltsvalikust."[10]

Erakonda astus 2012. aasta juunis Saue linnapea Henn Põlluaas.[12] Samal aastal oli EKRE suurim liikmeid kaotanud erakond Eestis,[13] mille põhjuseks oli peamiselt uue programmiga rahulolematute endiste rahvaliitlaste väljaastumine.[14] 30. augustil 2012 korraldas EKRE Toompeal meeleavalduse Euroopa Stabiilsusmehhanismi ratifitseerimise vastu.[15]

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond[muuda | redigeeri lähteteksti]

2013. aastal esines EKRE juhatuseliige Martin Helme Tallinna TV saates "Vaba mõtte klubi" avaldusega, et Eesti "immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust. Ja kogu lugu, selles mõttes, et me ei lase sellel probleemil üldse tekkida. /---/ Ma tahan, et Eesti oleks valge riik." Samuti rõhutas ta leebema immigratsioonipoliitika ohtusid: "Siis tehakse neile Virumaale keskus, nad hakkavad seal kohalikes külades käima varastamas, rüüstamas, vägistamas – sest täpselt seda nad teevad, muud nad ei teegi – ja siis räägitakse meile, millised rassistid kohapeal on ja nendega läbi ei saa. Milleks meile sellist jama?"[16]

Ainsa Eesti erakonnana alates 1990. aastatest on EKRE loonud haruorganisatsioone ka välismaal elavate eestlase seas. Oktoobris 2014 asutati erakonna Soome osakond, mida juhib Mare Liiger.[17]

2015. aasta Riigikogu valimistel kogus erakond 8,1% häältest ja sai Riigikogusse 7 kohta[18]. Valimiskampaania ajal jagas erakond tikutoose pealkirjaga "Tuld kooseluseaduse pihta!"[19] Erakonna šansse hindas esimees Mart Helme kõrgelt: "Edu tagab meile asjaolu, et me oleme mitmes väga olulises küsimuses ainus erakond, kes asub rahva poolel, samas kui kõik ülejäänud erakonnad kas on rahva arvamusega vastuolus või jätavad seisukoha võtmata. Nii olime me ainsad, kes olid üheselt vastu kooseluseadusele, ainsad, kes olid kategooriliselt vastu Eesti-Vene piirileppele, ainsad, kes reservatsioonideta olid vastu Kreeka võlgade maksmisele, neid teemasid on teisigi. On ütlematagi selge, et me oleme ainus riigikogu väline erakond, kelle on võimekus murda seekord riigikogusse, et segada kartellierakondade mängu."[20]

Juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestimaa Rahvaliidu juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaliit deklareeris, et nende juhtimine oli demokraatlik, see rajanes liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul oli umbes 8600 liiget[21] ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Rahvaliidul oli ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mille asutaja ja ülesehitaja oli hiljem erakonna esimeheks valitud Karel Rüütli.

Rahvaliidu viimane esimees enne nimevahetust 2012. aastal oli Margo Miljand, aseesimehed olid Enn Braun ja Arno Sild.

Eestimaa Rahvaliidu esimehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 6. aprillil 2014 valitud juhatuses on 14 liiget: Mart Helme (esimees), Martin Helme (aseesimees), Raivo Põldaru (aseesimees), Alar Ehala, Urmas Espenberg, Ruuben Kaalep, Helle Kullerkupp, Jaak Madison, Heldur Paulson, Paul Puustusmaa, Henn Põlluaas, Arno Sild, Kai Tennosaar ja Rein Tölp.[22]

Erakonna auesimees on Arnold Rüütel.[23]</ref>

Sinine Äratus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sinine Äratus

EKRE noorteühendus loodi novembris 2012 Tartus ja kannab nime Sinine Äratus. Sealsed aktivistid on korraldanud proteste Eesti-Venemaa piirilepingu vastu ja teevad koostööd Läti ning Leedu noorte rahvuslastega.

Alates 2014. aastast korraldab Sinine Äratus Eesti Vabariigi aastapäeval Tallinna kesklinnas tõrvikurongkäiku Eesti iseseisvuse ja vabadusvõitluse auks. EKRE teatel on rongkäigu eesmärk "anda märku, et Eestis on endiselt palju noori, kellele on tähtsad rahvuslikud aated".[24]

2015. aasta rongkäiku kritiseeriti ajakirjanduses, väites, et sellega andis EKRE Vene meediale ettekäände propagandarünnakuks. Rongkäigule kutsuti Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK", Leedu Rahvuslaste Ühendus ja ühendus Nordisk Ungdom. Ajaloodoktorant Aro Velmet on väitnud, et viimase liikmed on Rootsis verbaalselt ja füüsiliselt ahistanud rassismivastaseid aktiviste ja rahvusvahelisi põgenikke,[19] Nordisk Ungdomi teatel on see laim.[25] Rongkäigus olevat kantud loosungeid "Eestlaste Eesti eest!", mida Eesti Päevaleht juhtkirjas kõrvutas Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega "Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!", vastandades seda Eesti Vabariigi väljakuulutamise manifestiga "Kõigile Eestimaa rahvastele".[19][26][27] Päevalehe juhtkirja "Vihaõhutajad riigikogus" järel lubas juhatuse liige Martin Helme, et EKRE kaebab Päevalehe kohtusse.[28]

Skandaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu linnapeakandidaadi Henn Kääriku KGB-süüdistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel taandas EKRE oma kandidaadi Tartu linnapea kohale ning valimisnimekirja esinumbri Henn Kääriku ajakirjanduses esile kerkinud süüdistuste tõttu, mille kohaselt olevat Käärik teinud Nõukogude ajal (alates 1984. aastast) ENSV Etnograafiamuuseumi teadusdirektorina töötades koostööd riikliku julgeolekuasutuse KGB-ga, kasutades agendinime Schliemann. Käärik eitas süüdistusi.[29][30]

Meediaskandaal Jaak Madisoni sõnavõttude teemal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaks päeva pärast valimisi, 3. märtsil 2015 levis meedias EKRE nimekirjas Riigikokku pääsenud Jaak Madisoni kolme aasta tagune blogipostitus, milles too kirjutas: "...minu silmis on fašismi näol tegemist ideoloogiaga, mis koosneb üsna paljudest positiivsetest ning rahvusriigi säilimiseks vajalikest nüanssidest."[31] Samuti pälvis tähelepanu tema sõnavõtt Facebookis 2014. aasta kevadel, kus ta teatas: "Paraku on tõsiasi, millest alles nüüd hakatakse ka laiemalt aru saama ning tunnistama, et on vaja rahvuslikku puhastust, mis looks eelduse, et ülekaalu saavutaksid venelaste hulgas just need eestimeelsed :)"[32] Suuremad erakonnad reageerisid uudistele Madisoni seisukohtade teemal kriitikaga. Samuti kritiseeris seda Reformierakonda kuuluv peaminister Taavi Rõivas.[33] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser välistas koostöö EKREga, viidates Madisoni blogipostitusele.[34] Madisoni kritiseeris ka IRL-i peasekretär Tiit Riisalo.[35] Vastuseks kriitikale vastas EKRE, et: "Peame pressis ja sotsiaalmeedias levitatud hüsteeriat teadlikuks ja küüniliseks katseks seostada rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda õõvastavate ajaloosündmustega ning selle läbi lülitada äsja parlamenti valitud uus jõud poliitilisest diskussioonist välja. /---/ Peame arusaamatuks seda hüsteerilist tooni, millega käsitletakse noore inimese poolt mitu aastat enne poliitikasse minekut tehtud blogipostitusi, kus arutletakse ajaloosündmuste teemal."[36] Erakonna esimehe Mart Helme hinnangul oli Madisoni tekst "üksikisiku arvamusvabadust austav seisukoht": "Kui te tahate jätkata meie süüdistamist natsismis, ma ei saa seda takistada, aga see on alatu ja see on laim."[37] Samuti ei pidanud Madison ise enda sõnavõttu fašismi ülistamiseks.[38] EKRE auesimees Arnold Rüütel pidas kriitikat Madisoni suhtes alusetuks: "See on kunstlikult esile toodud probleem, sest ei ole teada, et ta oleks oma sõnavõttudes propageerinud fašismi. See tuleneb poliitilisest võitlusest erinevate jõudude vahel."[39]

Seoses Madisoni sõnavõttudega juhtis ajakirjandus tähelepanu ka teistele juhtumitele. Näiteks poseerib Aro Velmeti väitel erakonna juhatuse liige Ruuben Kaalep EKRE kodulehel 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviisi sümboolikaga ning on andnud intervjuu Suurbritannia raadiojaamale Renegade Broadcasting, mis pidavat toetama valge rassi ülemvõimu.[19]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Äriregistri teabesüsteem: Erakonnad
  2. http://www.ekre.ee/aeg-on-kups-otsedemokraatiaks/
  3. E24: Konservatiivne Rahvaerakond nõuab riiklikku kommertspanka
  4. EKRE programm: majandus ja põllumajandus
  5. http://www.ekre.ee/eesti-peab-panema-veto-euroopa-uhendriikidele/
  6. Riigikogu valimiste platvorm 2015. On aeg!
  7. Konservatiivid plaanivad luua Tagasirände Agentuuri
  8. EKRE programm: kodanik ja kodanikuühiskond
  9. Delfi: Rahvuslik liikumine paneb Rahvaliiduga leivad ühte kappi
  10. 10,0 10,1 Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega
  11. Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega
  12. Saue linnapea liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. Baltic News Service, 8. juuni 2012.
  13. http://www.postimees.ee/1090860/aastaga-sai-enim-liikmeid-juurde-sotsiaaldemokraatlik-erakond/
  14. Delfi: 131 EKRE Jõgeva piirkonna liiget astub parteist välja
  15. Delfi: ESM-i vastane meeleavaldus
  16. Merike Teder "Martin Helme soovitus immigratsioonipoliitikaks: kui on must, näita ust" Postimees, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)
  17. Konservatiivne Rahvaerakond asutas Soome osakonna
  18. Tulemused
  19. 19,0 19,1 19,2 19,3 Aro Velmet "EKRE tõelisest loomusest on mööda vaadanud nii ajakirjandus, analüütikud kui ka Taavi Rõivas" ERR, 06.03.2015
  20. Vahur Koorits "NIMEKIRI: EKRE valimisnimekirja juhivad kaks Helmet" Delfi, 4. jaanuar 2015
  21. https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/liikmed
  22. Juhatus. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kodulehekülg. (Kasutatud 19. jaanuaril 2015.)
  23. "EKRE auesimees Rüütel: Madisoni ümber tekitati probleem kunstlikult" ERR, 04.03,2015
  24. EKRE: Muljeid tõrvikurongkäigust
  25. Nordisk Ungdom: süüdistused füüsilises ahistamises ei vasta tõele
  26. Jüri Estam "EKRE tõrvikumarsist: kelle huvides kutsuti natsiatribuutikat kasutavad rootslased Eestisse?" EPL, 3. märts 2015
  27. "Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele" EPL, 26. veebruar 2015
  28. "EKRE kavatseb Eesti Päevalehe kohtusse kaevata" ERR, 05.03.2015
  29. "Konservatiivne Rahvaerakond taandas esinumbri Tartus" Postimees, 17. oktoober 2013
  30. Madis Jürgen "KGB agent Schliemann jahib tartlaste hääli" Eesti Ekspress, 17. oktoober 2013
  31. Rain Kooli "Riigikokku valitud Jaak Madison: natsismis ja fašismis on palju positiivset" ERR, 03.03.2015
  32. "Sotsiaalmeedias levib veel üks EKRE poliitiku vastakaid arvamusi tekitav postitus" ERR, 03.03.2015
  33. "Reformierakond: EKRE peaks Madisoni väljaütlemised hukka mõistma" ERR, 03.03.2015
  34. "Mikser välistas valitsuskoostöö EKRE-ga" ERR, 03.03.2015
  35. "IRL: kuritegelike ideoloogiate õigustamine ei ole vastuvõetav" ERR, 03.03.2015
  36. "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mõistis hukka "natsiteemalise hüsteeria"" ERR, 03.03.2015
  37. "Mart Helme: Madisoni tekst on üksikisiku arvamusvabadust austav seisukoht" ERR, 03.03.2015
  38. "Madison: leida minu blogipostitusest natsismi ülistamist on jaburus" ERR, 03.03.2015
  39. "EKRE auesimees Rüütel: Madisoni ümber tekitati probleem kunstlikult" ERR, 04.03,2015

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. jaanuar 2015