Uku Suviste
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2021) |
| Uku Suviste | |
|---|---|
 | |
| Sünninimi | Uku Suviste |
| Sündinud |
6. juuni 1982 Võru, Eesti |
| Stiilid | popmuusika, RnB, soul, funk |
| Elukutse | laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent |
| Pill | vokaal, klahvpillid, klaver, kitarr, basskitarr, trummid |
| Tegev | alates 2008 |
| Plaadifirma | puudub |
| Veebileht | ukusuviste.com |
Uku Suviste (sündinud 6. juunil 1982 Võrus) on eesti laulja, pianist, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent.
Ta esindas Eestit 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga "The Lucky One", kuid ei saanud finaali.
Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]
Uku Suviste õppis Tallinna 21. Keskkooli muusikakallakuga klassis. Ta on laulnud Tallinna Poistekooris ja Lydia Rahula juhatatavas kooli poistekooris; Lydia Rahula oli ta solfedžoõpetaja.[viide?] Kui Suviste astus Tallinna Muusikakooli, lubati tal tänu heale solfedžo tundmisele ja heale muusikalisele kuulmisele käia solfedžotunnis koos kahe aasta võrra rohkem õppinutega.[viide?] Muusikakooli lõpetas ta klaveri erialal 1997. aastal.
Põhikooliõpilasena mängis Suviste tennist ja keskkoolieas käis kergejõustikutreeningutel. Kui ta 2000. aastal lõpetas Tallinna 21. Keskkooli reaal-keelteklassi, sai ta kiituskirja muusikas ja kehalises kasvatuses.[viide?]
Pärast keskkooli lõpetamist läbis Suviste 8-kuuse sõjaväeteenistuse Tallinna Üksik-Vahipataljonis.
2001. aastal astus ta Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse, mille lõpetas arvutisüsteemide administraatori erialal.[viide?] 2002. aastal õppis ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis pop-jazz-laulu.
Alates 2006. aastast täiendas ta end poolteist aastat laulu ja muusikaproduktsiooni erialal Berklee Muusikakolledžis USA-s. Tänu suurepärastele tulemustele kuulus ta kõikide semestrite vältel Dean's Listi ehk andekaimate õpilaste nimekirja.[viide?]
Muusikaline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
2005. aastal sai Uku Suviste lauluvõistlusel „Kaks takti ette“ kolmanda koha ja ta nimetati ka parimaks meeslauljaks.[viide?]
Seejärel töötas ta Elmar Liitmaa muusikastuudios Rockhouse muusikaprodutsendina.[1] Stuudios oli tal võimalik salvestada oma originaallugusid. 2005. aasta jõuludel andis ta loo autorina ja produtsendina välja esimese singli „It's Christmas Time“.
2004. aastal pälvis tema originaallugu „Never Have To“ Uno Naissoo nimelisel noorte heliloomingu konkursil Uno Naissoo eripreemia.[viide?] Aasta hiljem osales ta samal võistlusel kuuehäälse a cappella vokaalansambliseadega „Sõbrad“, mis sai teise koha. 2008. aastal tõi talle võistlusel võidu lugu "Refreshing".[viide?]
2006. aastal oli Uku Suviste R&B-d ja 1980. aastate diskomuusikat viljeleva ansambli Lament teine vokaalsolist ja klahvpillimängija.
2006.–2007. aastal õppis Suviste Berklee Muusikakolledžis Bostonis. See andis talle võimaluse teha koostööd selliste muusikutega nagu Jennifer Holliday, Jetro da Silva ja paljude teistega.[viide?]
Koostöös Birgit Õigemeelega ilmus 2008. aasta novembris album „Ilus aeg“. Suviste peamine tegevus oli lugude arranžeerimine, lisaks oli albumil mitu lugu Birgiti ja Uku duetina.[2] Plaadil tegi kaasa ka ETV Lastekoor. Albumit tutvustades anti mitu kontserti.
2010. aastal võttis Uku Suviste osa Jūrmalas peetud rahvusvahelisest lauluvõistlusest Uus Laine. Eestit esindanud Suviste tuli tihedas konkurentsis kolmandaks.[3]
2012. aastal lõi ta koostöös Eesti Kaitseväe ja UNICEFiga muusikavideo "Võitmatu" ("Invincible") pühendusega missioonidel sõjalises tegevuses osalenud Eesti kui ka välissõduritele ja nende peredele. Videos lisavad meie sõduritele motivatsiooni Eesti olümpiavõitja Gerd Kanter ja USA olümpiavõitja Justin Gatlin. Muusikavideo valmimist toetas rahaliselt Kaitseministeerium.[4]
2014. aasta sügisel osales Uku Suviste eesti muusikasaates "Su nägu kõlab tuttavalt”, kus ta parodeeris selliseid artiste nagu Robbie Williams, Ray Charles, Beyoncé, Prince jne, tõestades oma vokaali mitmekülgsust ning pillimänguoskust klaveril, kitarril ja trummidel.
Lisaks kontsertidele, turneedele ja telesaadetele on Suviste üles astunud muusikalides "Oliver Twist" ja "Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis "West Side Story".[viide?]
2019. aasta Eesti Laulul osales ta lauluga "Pretty Little Liar", kus saavutas 2. koha.
2020. aasta Eesti Laulul osales ta lauluga "What Love Is", kus saavutas esikoha. Seega pidi Eestit esindama 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, mis jäi aga ära koroonapandeemia tõttu.[5]
Ta on töötanud helirežissööri[viide?] ja muusikaprodutsendina[viide?] ning olnud mitme Eesti tuntud esitaja lugude produtsent[viide?]. Uku Suviste mängib ka mitut pilli. Ta on mänginud teleseriaalis "Üheotsapilet" (2015–2016) vaimu.
Ta võitis 2021. aasta Eesti Laulu ja esindas Eestit 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga "The Lucky One". Uku Suviste ei pääsenud Eurovisiooni finaali.
Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
- 2004 – Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss, Uno Naissoo eripreemia originaallooga „Never Have to“
- 2005 – Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss, teine koht kuuehäälse a cappella vokaalansambliseadega „Sõbrad“
- 2005 – noorte lauljate võistlus „Kaks takti ette“, kolmas koht ja parim meeslaulja
- 2008 – Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss, esikoht looga „Refreshing“
- 2010 – lauluvõistlus Uus Laine (Jūrmalas Lätis), kolmas koht. Lauluvõistlust näidati televisioonis 31 riigis ja kokku kandideeris võistlusele sel aastal enam kui 12 000 lauljat.[viide?]
Muu tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ajakirja Kroonika lugejad valisid Uku Suviste 2010. aasta Eesti seksikaimaks meheks.[viide?]
- 2010. aasta lõpus esines Suviste Kanal 2 saates “Tantsud tähtedega”, kus tema tantsupartner oli tantsuõpetaja Kaisa Oja.[viide?]
- 2011. aastast on Suviste UNICEF-i Eesti noortepatroon.[viide?]
Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Singlid[muuda | muuda lähteteksti]
- "It's Christmas Time" (2005)
- "See on nii hea" (2008)
- "Love of my life (feat. Grace Taylor)" (2009)
- "Sind otsides" (2009)
- "Saatanlik naine" (2009)
- "Show me the love" (2010)
- "Isju Tebja" (2010)
- "Jagatud öö" (2011)
- "Midagi head (feat. Violina)" (2011)
- "Võitmatu" (2012)
- "Valge lumi" Anželika Agurbaš ja Uku Suviste 2013
- "I wanna be the one" Uku Suviste & Kéa (2014)
- "Believe" Hawt Leopards feat Uku Suviste (2015)
Muusikavideod[muuda | muuda lähteteksti]
- "Võitmatu" (2012)
- "Show me the love" (2010)
- "Valge Lumi" Anželika Agurbaš ja Uku Suviste (2013)
- "I wanna be the one" Uku Suviste & Kéa (2014)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Uku Suviste isa on teleprodutsent Raivo Suviste. Tema ema Heli Suviste-Polikarpus on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi Hendrik Krummi lauluklassi klassikalise laulu erialal.[6]
Uku Suviste onu Väino Puura ja onunaine Sirje Puura on tuntud eesti ooperilauljad.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Armastuse tuleproov", Marilin Vikat, 30. detsember 2005.
- ↑ "Birgit Õigemeel ja Uku Suviste esitlevad jõuluplaati", Elu24.ee.
- ↑ Uku Suviste tuli Jurmala lauluvõistlusel kolmandaks, Elu24.ee
- ↑ Kaitseministeerium toetas Uku Suviste muusikavideot 3200 euroga, ERR, 4. detsember 2012
- ↑ "Uku Suviste jääb Eurovisioonil vahele: Eestit esindab järgmisel aastal Eesti Laul 2021 võitja" ERR menu, 18. märts 2020
- ↑ Facebooki maailm , Viido Polikarpus.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uku Suviste |
- Uku Suviste ametlik koduleht
- Uku Suviste ametlik Facebook
- Uku Suviste ametlik MySpace
- Uku Suviste ametlik YouTube
Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel | ||
|---|---|---|
| 1990. aastad |  | |
| 2000. aastad | ||
| 2010. aastad | ||
| 2020. aastad | ||