Franz II

Allikas: Vikipeedia
Franz II
Franz I Austria keisririigi insigniatega. Friedrich Amerlingi maal.

Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 17921806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.

Franzi vanemad olid keiser Leopold II (1747–1792) ja tema abikaasa, Hispaania printsess María Luisa (1747–1792).

Aastal 1804 sundis Napoleon I ta Saksa-Rooma keisri tiitlist loobuma.

Franz I suutis säilitada oma riigi suhtelise iseseisvuse isegi Napoleoni võimu kõrgperioodil, seda paljuski tänu teise keisritiitli võtmisele. Aastal 1809 püüdis ta teiste Saksa riikide solidaarsustundele rõhudes korraldada ühissõda Prantsusmaa vastu, kuid teised olulised Saksa riigid eelistasid toetada Napoleoni, olles moodustanud tema protektoraadi all Reini Liidu ning isegi Venemaa keisririik kuulutas Austriale sõja, olles parajasti vallutanud Rootsilt Soome).

Wagrami lahingus said austerlased lüüa ja Franz pidi leppima juba teise alandava kaotusega (esimene oli Austerlitzi lahing 1805). Siiski suutis ta ka nüüd suhtelise iseseisvuse säilitada, peamiselt tänu osava poliitiku Metternichi abile, kelle ta samal aastal välisministriks määras. Metternich korraldas Franzi tütre Marie-Louise abielu Napoleoniga, et saavutada Prantsusmaa keisri soosing.

Liit Napoleoniga oli siiski vaid olupoliitika sunnitud käik. Kui too Venemaal lüüa sai, oli Austria üks esimesi, kes talle sõja kuulutas ning 1815 taastati Viini kongressil Austria suurriigistaatus täielikult.

Pärast Viini kongressi jättis Franz riigiasjad enamasti Metternichi hooleks, ehkki valvas, et kantsler midagi talle vastumeelset ette ei võtaks. Nii blokeeris ta suure hulga reforme, takistades oluliselt riigi moderniseerimist. Teda on oma valitsusaja lõpus iseloomustatud kui melanhoolset, tegevusetut, kuid ka äärmiselt ranget monarhi, kes püüdis kogu riigivalitsemisele staatilisust peale suruda, valmistades sellega mõneti ette 1848. aasta revolutsiooni, eriti seetõttu, et määras oma järglaseks vanima poja Ferdinandi, kes oli sisuliselt teovõimetu.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt abiellus Franz 6. jaanuari 1788, Württembergi printsess Elisabethiga (1795–1790), kes oli Württembergi hertsog Friedrich II Eugeni tütar.

Teistkordselt abiellus ta 19. septembril 1790, Napoli ja Sitsiilia printsessi Maria Teresaga (1772–1807), kes oli Napoli ja Sitsiilia kuninga Ferdinando IV tütar.

Kolmandat korda abiellus Fraz 6. jaanuaril 1808 Maria Ludovikaga (1787–1816), kes oli ertshertsog Ferdinandi tütar.

Neljandat korda abiellus keiser 10. novembril 1816, Baieri printsessi Charlotte Augustega (1792–1873), kes oli Baieri kuninga Maximilian Ii tütar.

Eelnev:
Leopold II
Saksa-Rooma keiser
17921806
Järgnev:
Riik kaotati
Eelnev:
Leopold II
Austria ertshertsog
1792-1804
Järgnev:
muutis tiitli Austria keisriks
valitses ise Franz I nime all
Eelnev:
Riik loodi
Austria keiser
1804-1835
Järgnev:
Ferdinand I
Eelnev:
Leopold II
Milano hertsog
1792–1797 (I valitsemisaeg)
Järgnev:
Tsisalpiini vabariik
Eelnev:
Tsisalpiini vabariik
Milano hertsog
1799–1800 (II valitsemisaeg)
Järgnev:
Napoleon I