Mohácsi lahing

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1526. aastal toimunud lahingust; 1687. aasta lahingu kohta vaata Mohácsi lahing (1687).

Mohácsi lahing türgi miniatuuril

Mohácsi lahing toimus 29. augustil 1526 Suleiman Toreda juhitud Türgi vägede ja Ungari kuningriigi vägede vahel Lõuna-Ungaris Mohácsi linna lähedal.

Suleimani sõjaväes oli 55–65 tuhat sõdurit, sealhulgas regulaarväge 45 tuhat ja abiväge 10 tuhat. Türklastel oli 160 kahurit. Lajosil oli 35–40 tuhat sõdurit, kellest õigeks ajaks jõudis lahinguväljale 26 tuhat, ja 85 kahurit. Ungari väed said lüüa ja kuningas Lajos II uppus põgenemisel Doonausse. Teine ungarlaste väejuht Pál Tomori langes samuti taganemise käigus. Transilvaania vürst János Zápolya saabus küll lahinguväljale koos 10 tuhande mehelise väeüksusega, kuid teadmata põhjusel ei võtnud lahingust osa.

Suleiman andis käsu mitte vange võtta. Pärast lahingut hukati 2000 sõjavangi, neist paljud Ungari ülikud. Lahingus hukkus kokku üle 14 tuhande Ungari sõduri.

Pärast lahingut langes suurem osa Ungarist türklaste võimu alla. Türklased hõivasid vastupanuta pealinna Buda ja rüüstasid selle. Ülejäänud Ungari läks Habsburgide võimu alla ja Ungari kaotas iseseisvuse. Saksa-Rooma keiser Ferdinand I oli abielus Lajos II õega ja kuna Lajosil polnud lapsi, kuulutas Ferdinand end tema pärijana Ungari kuningaks. Transilvaania jäi Türgi ülemvõimu all pooleldi iseseisvaks. Samuti kuulutas end Janos I nime all kuningaks János Zápolya, keda aga rahvas üldiselt ei toetanud, sest ta polnud Lajosi sugulane ja lootis kuningaks saada türklaste abil.

Järgnes peaaegu kaks sajandit vahelduva eduga kestnud sõda Habsburgide ja Osmanite vahel, mis toimus suuresti Ungari territooriumil.

45.9414366718.64722139